vahetsid poolt või võeti kinni ja nii andis Nikolai II alla ja 3.märtsil 1917 loobus troonist ja andis võimu üle Ajutisele Valitsusele, kirjutades alla Ajutise Valitsuse ette valmistatud artiklile. Kaksikvõim, enamlaste esiletõus ja oktoobripööre Pärast keisrivõimu langemist moodustus revolutsiooni käigus töölistest ja soldatitest nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukoguga, kelle esidajaks sai Aleksandr Kerenski (lubas valitsuse tööd toetada niivõrd kui see täidab rahva tahet) ja teisel pool oli Ajutine Valitsus, mille juhiks sai vürst Lvov. Enamlaste esiletõus Tänu suurele segadusele said suurt tähelepanu Enamlased, kes ainukesena lubasid rahvale kõike mida tood soovisid (sh leiba rahu, maad). Eriti olid nad populaarsed suurlinnades. Saksamaa lootis et enamlased lammutaksid Venemaa lõplikult ja tooksid nad sõjast välja, seetõttu hakkas Saksamaa neid toetama
s Poliitiliselt läks Sardiinia 12. sajandil Pisa mõju alla kuni aragonlaste vallutuseni 1323-1325. Saar oli Pisa linnale väga oluline sissetulekuallikas: enne aragonlaste sissetungi täitis maa kuni kolmandiku linna eelarvest. Tänu kaubandusele arenesid kiiresti linnad. 14. sajandi algul oli Cagliaris 10 000 elanikku. Põhja-Itaalia 11. sajandil kaotas Põhja-Itaalias asuv Itaalia kuningriik praktiliselt igasuguse teovõime ning tegelik võim kandus linnadele. Esialgu said kuninga esidajaks linnades asunud piiskopid. Sajandi lõpust alates hakkasid linnade mõjukad isikud piiskoppe kõrvale tõrjuma. Tekkisid linnkommuunid, kus ainuvalitsejat asendas aristokraatlik demokraatia. 13. sajandi jooksul omandasid aristokraatide kõrval olulise rolli gildid. Niisuguseid linnkommuune nimetati societas populi või Popolo. Keskvõimu puudumisega kaasnesid konfliktid nii linnade vahel kui sees, ühise vaenlase korral võisid linnad aga ka omavahel liituda