17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati vallalaekaid ning magasiaitu 20. vallakogukond - talurahva kui seisuse omavalitsus, kujunev kogukond väljendus esialdu peamiselt mitmesuste kohustuste kollektiivses kandmises 21. magasivili - viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta 22. külakorda käima - vaesed saadeti talust talusse, kus neile mõneks nädalaks ulualust ja toidupoolist anti 23. tekstiil - riidematerjal(vill, siid jms.) 24. ühtluskool - kihelkonnakool ja kreiskool maakondades, gümnaasium kubermangulinnades ning ülikool 25. kreiskool - maakonnakeskustes asuv kool, 2-3 aasta joossul teadmisi eelkõige matemaatikast,
põllumajanduskõlvikute koosseisust. Nende maade tootmist väljajäämise takistamiseks lubati reservis olevad maid anda ajutiseks kasutamiseks. Esmajärjekorras sovhoosidele, abimajanditele ja kooperatiividele. Eeltoodut arvestades väideti, et üksiktalupidajad ei ole suutelised toime tulema põllumajanduse taastamise ja arendamise ülesannetega, seetõttu on vaja jõud ühendada. Kollektiviseerimine. Silmas pidades põllumajanduse kollektiviseerimist, otsustati esialdu arendada põllumajandluslikku kooperatsiooni. Vabariigi esimene kolhoos organiseeriti 1947.a Saaremaal. 1947.a kulges kolhooside rajamine Eestis võrdlemisi aeglaselt. Kavandatud 17 kolhoosi asemel jõuti luua vaid 5. Kolhoosi astumisel pidi talunik andma oma maa, loomad, põllutööriistad ja muu vara ,,vabatahtlikult" kolhoosi. Talle jäi vaid 06 ja õueaiamaad, selle harimiseks vajalik väikeinventar ning kolhoosi põhikirjas lubatud loomad
annaabi.ee 
