Seose rahvusvahelise suhtlemise laienemisega on meieni jõudnud info ka paljudest erinevatest usunditest. Usk mõjutab nii ühiskondlikke otsuseid kui maailma poliitikat. Kohati on see mõju positiivne ja arendav, kohati negatiivne ja pidurdav. Usu põhieesmärk on otsida ja leida vastuseid elu põhiküsimustele. Õppides tundma erinevaid religioone näeme kristluse eripära ning tema mõju kultuurile. Arheoloogiliste leidude põhjal oletatakse, et juba 150000-100000 aastat tagasi elanud esiajaloolised neandertaallased olid mingid usulised arusaamad. Usuliste rituaalidega kaasneb ühtekuuluvustunne ja ühistegevus. Usund aitab säilitada ühtseid väärtusi ja elunorme. Usund kindlustab ja korraldab ühiskonna elu ning võib kujuneda seda säilitavaks jõuks. Kõik suured maailmareligioonid pärinevad Aasiast. Vanimad neist on hinduism, judaism, budism ja islam. Usundilugu näitab, et muutuvad nii religioonid ise kui ka nendevahelised suhted. Suurte
Piiranguvööndis kaitstakse inimese ja looduse koosmõjul kujunenud traditsioonilisi kultuurmaastikke koos seal sisalduvate looduslike ja kultuuriliste elementidega ning neid alal hoidvate protsessidega. Enamuses neist aladest on tegemist traditsioonilise hästisäilinud pärandmaastikuga, milles ajaloolis-kultuurilise väärtusega elemente alates esiajast (nt kalmed ja lohukivid) tänapäeva väärtusteni (nt kooli- ja seltsimajad). Ajaloolise maastiku väärtused Lahemaa rahvuspargis on esiajaloolised maastikud Kahala järve ümbruses, Palmse-Vihasoo, Palmse-Karula ja Kõnnu piirkonnas, ajaloolis-kultuurilise väärtusega mõisakohad ja mõisad, mõisapargid, alleed, kõrtsikohad ja ajaloolised teed, veskid, kalmistud, kabelid ja looduslikud pühapaigad, kooli- ja seltsimajad, söepõletuskohad, lubjaahjud, telliselöövid- ja tehased, piirded ja kiviaiad, põlised kohanimed, sisemaakülade ja rannakülade
18. saj II p jätkusid väljakaevamised antiiksetel Kreeka ja Rooma objektidel. Olukord muutus 19. saj algul, kui tekkima hakkasid huvid oma maa rahva mineviku vastu. Tekkisid mitmed seltsid ja muuseumid, kuhu hakati muistiseid tooma. Üks selliseid muuseume oli Taanis Kopenhagenis, kus töötas Christian Jurgensen Thomsen (17881865). Tema ülesandeks oli esemeid näidata ja nende kohta selgitust anda. Selleks üritas ta luua olemasolevate leidude hulgas mingit korda. Jagas esiajaloolised asjad kolme rühma vastavalt nende materjalile, st kivi- raud- ja pronksasjad eraldi. Põhimõte võeti teiste poolt kiirest üle. Thomsenil polnud ajaloo alast haridust ning ta ei pidanud eriti kirjutamisest, kuid 1836 aastal avaldas muuseumi kohta näitusejuhi "Põhjamaade muististe juht". Thomsen läks ajalukku kui kolmeperioodi süsteemi rajaja. Pärast Thomsenit taanlane Jens Jacob Worsaae (18211885), käis ka kaevamas, sai uusi leide
annaabi.ee 
