kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud ning ilustatud peente nikerdistega, dekoratiivsed on keeruka ehitusega katused. Nikko ehitised said eeskujuks ülikute residentsidele. 1620 hakati rajama Katsura keiserlikku lossiparki. Meiji ajastul algas Lääne eshituskunsti mõju. Võeti kasutusele uusi materjale, nt. tellised. 1920.- 30. aastail püüti luua rahvusliku ja euroopaliku ehituskunsti sünteesi. Kenzo Tange, Kuni Maekwa (s. 1905) ja Junzo Sakakura (s. 1911) loomingus kujunes pärast II maailmasõda funktsionalismist lähtuv Jaapani nüüdisarhitektuur. 1960. aastail hakkas suunda andma Kenzo Tange juhitav metabolistide rühm (Kiyonori Kikutake, s. 1928; Kisho Kurokawa). Metabolism avaldus eriti Osaka EXPO-70 näituse ehitistes;
Arhitektuuris oli valitsevaks profaanarhitektuur. Religioossete ehitiste tähtsus oli väiksem. Oluliseks peeti Rooma välja ehitiamist. Rajati pidulike ehitiste ansambleid. Keskväljak ehk foorum- rahvakoosolekute ja kauplemise paik. Rajati eeskujulik tänavate võrk ja kanalisatsioon. Elamustes oli veevärk ja keskküte. Köeti kuuma õhuga. Elamud sarnanesid etruskite elamutega. Arhitektuuris olid küllalt suured Kreeka mõjud. Rajati arvukalt amfi teatreid. Kõige suurejoonelisem Rooma eshituskunsti teos on Kolossium, mille ehitamine lõpetati 80dal aastal pKr. Mahutas 50 000 pealtvaatajat. Ette oli nähtud gladiaatorite ja metsloomade võitlused. Mahutas 3000 paari gladiaatoreid ja metsloomi. Kolosseum on ellipsi kujuga. Välismüüri kõrgus on 48,5 meetrit. Keskel asus areen ja ümberringi astangulised kohad pealtvaatajatele (4 korrust). Ümarfassaad koosneb kolme korrustelistest arkaaridest. Esimesel dooria, teisel joonia ja kolmandal korintose sammast. Alumised kaared ,