süžeedega. Osa sürrealistlikke kunstnikke olid maalitehnikas väga traditsioonilised (veritas –ladina k. tõde). Veristliku sürrealismi otseseks eeskujuks oli GIORGIO CHIRICO (1888-1978), kes esimese maailmasõja ajal harrastas Itaalias nn. metafüüsilist maalikunsti . Selle nimetusega viitas ta oma püüdlusele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tema paljudel piltidel on kummalisi esemetekogusid, mis vahel viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel olid Chirico piltidel skulptuurid ja mannekeenid, kellel puudus side konkreetse ajaga. SALVADOR DALI (1904-1989) looming on barokilikult üles puhutudja eksalteeritud ning küllastatud vihjetest ja alltekstidest. Maalid mõjuvad suurejoonelise ja efektse lavastusena. Väga teatraalne ja kohatika skandaalne oli Dali igapäevane elu ja käitumine. Ka MAX ERST
George Grosz John Heartfield Metafüüsiline maalikunst - Oli katse väljuda oma kaasajast. Vaimustus Itaalia klassikalisest arhitektuurist. Püüdsid kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Piltidel näeme tavaliselt linnavaateid või siseruume. Rõhutatakse, liialdatakse või nihestatakse joonperspektiivi, et luua igaviku või ajatuse tunne. Esinevad realistlikult kujutatud, kuid õhuta ruumis kummalisi esemetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele (kellad, joonlauad, maakaardid). Inimeste asemel on ilma näota skulptuurid või mannekeenid, puudub side reaalse ajaga. Maal: Giorgio de Chirico Carlo Carra Sürrealism - pärast sõja lõppu otsiti dadaismi anarhistlike meeleolude asenduseks midagi positiivsemat. Freud defineeris sürrealismi kui puhast psüühilist automatismi, mis väljendab mõtte tõelisi käike ning ei arvesta eetilisi vms kaalutlusi
annaabi.ee 
