MUINASAEG EESTIS Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr.
Näiteks number 4 on peale numbrit 3, sest arv 4 on peale arvu 3. Õpilased leiavad number 4 kaardi ja seejärel panevad kõik õpitud numbrid õigesti ritta, s.t. selles järjekorras nagu need on arvude reas. Õpilased peavad omandama, et arv 4 on peale arvu 3 ja enne arvu 5. Arvu 3 "naabrid" on arvud 2 ja 4. Arvude 3 ja 5 vahel on arv 4. Õpetamise sel etapil on otstarbekas illustreerida arve vastavate esemeliste hulkadega. Järk-järgult tuleb üle minna arvude rea koostamiselt toetudes esemelistele hulkadele või illustratiivsele materjalile selle moodustamisele ilma näitlike vahenditeta ja praktiliste tegevuste abita. See tähendab lasta numbreid kirjutada järjest l => 4-ni; kirjutada numbrid 4 => 1-ni; täiendada arvude rida 1, , 3; täita lüngad - panna puuduvad arvud; leida arvu naabrid. 2 Arvude rea kinnistamiseks kasutatakse abikoolis väga palju mitmesuguseid didaktilisi ja liikumismänge, mitmesuguseid huvitavaid harjutusi
annaabi.ee 
