Hoiustamiseks kasutati kirste. Gootika eestis. Tekkisid ustele siseportaalid. Mööbel- riiulid, kapid. Baldahii voodi, Renessanss- kujunevad linn riigid, tekkis pangandus. Humanism, suurim on inimese vaba areng. Arenes käsitöö, kapiteeliga sambad, dekoratiivsed. Mõõblit säilinud vähe, kapp altarist sai mitme astmeline ülespoole ahanev altari sein. Sepistatud kaunistustega kirstud, paldahii ja lahti käivad voodid. Padjad täidavad polstri rolli. Esinduslikumad esemad ees ruumis ja elutoas. Nikerdusi palju. KODUTÖÖ- manerism. ( mis mööbel, mis stiilid) Barok- rahutu poliitiline elu, usu sõja, absoluutne monarhia. Liikuvus, rahutus, ülepaisutus, katoliku kiriku vägevus. Paleed. Ovaalsed vormid ja sambad. Maalikunst muutus tähtsaks. Valgusevarju kontrast. Skulptuurid- kaunistati hooneid ja parke. Muusika arenes. Esikohal rakraal ehitised. Kirikutel kuppel. Kiriku siseruum moodustas avara saali. Dekoratiivseid raame kasutati. Valgus allikaks aknad
väitel kestva merekohinaga. Et mõnda stseeni paremini kirjeldada, kasutatakse vahepeal ära ka valguse saatel nukuga mängides lava musta tausta. Kasutatakse ära ka katuse alla jäävat väikest ruumi, kuhu mehed vahepeal läbi akna poevad ning asju otsivad. Terve näidendi ajal kasutatakse ühte lavakujundust, mis ei muutu kordagi. Valguskujundus oli lihtne ning tavaline. Valgustatud oli ainult lava keskosa ning ei olnud erilisi valgusemänge näha. Kõik laval leitavad esemad olid väga hästi ära kasutatud ning paljud tavalised hargipäeva esemed leidsid antud etenduse käigus vägagi mitmekülgse kasutusala. Näidendis kasutatud esemeid oli väga minimaalselt ning kõik asjad olid väga hästi valitud ning omavahel kooskõlastatud mõtte ja eesmärgiga. Kostüümid olid mõlemal näitlejal põhimõtteliselt samasugused, ainult selle vahega, et ühel oli punane ja teisel roheline riietus. See oli selles loos ka üks tülide põhjuseid. Mõlemal
Õnnestub määratleda, mis on isiksuse osa ja mis ei ole. Inimese sisemaailm on oluline, väline külg tuleb kõrvale jätta. Loomingus võib olla teisiti. Sellisena inimisiksus muutub osaks maailmast. Puhastumine, hinge kontakti leidmine iseendaga. Poeetilise stiili abstraktsus, stiil ka väga tundeline, tunda paatost. See konkreetsuse puudus avaldub selles, et ta püüab koguaeg silmas pidada tervikut, mitte laskuda konkreetsusse. Samas tema poeesias esindavad ka üksikasjad, aga need esemad ja värvid on vaadatud justkui kaugelt. Siit tuleb sisse ka rännaku mõiste, mis on üldse iseloomulik Jena romantikutele. Jenalaste ja Goethe vaheline vastandus - ka need romaanid on isemoodi rännakud, need on abstraktsed ja need on ette võetud vaimse rännaku mõttes. Oluline rändaja vaimne kujunemine. Inimene peaks leidma oma koha elus, kus ta ütleb, et mis ma tahan teha ja mis ma tahan olla, pidev täienemine, oma hinge juurde tulek. Need on distantsilt nähtud punktis
annaabi.ee 
