arv pluss reserv). NSV Liidu MN 29. jaanuari otsusega nr.390-139ss oli juba ametlikult kindlaks määratud igast Balti liiduvabariigist väljasaatmisele kuuluvate inimeste arv ja kategooriad. Eestist tuli otsuse kohaselt välja saata 7500 perekonda 22 500 inimesega. Järgmise etapina oli (ENSV RJM) korraldus väljasaadetavate arreteerimiseks ja eselonidesse toimetamiseks pealelaadimispunktidesse. Eesti NSV Siseministeerium (ENSV SM) seevastu oli kohustatud toime tulema "konvoirolliga" - eselonide koostamise ning nende sihtpunktidesse saatmise ehk operatsiooni teise poolega. Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi allüksuste tegevust juhtis minister Boris Kumm, Eesti NSV Siseministeeriumi Aleksander Resev, RJM-i sisevägede tegevust koordineerimis operatsiooni "Priboi" ajal NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Ministeeriumi sisevägede juht kindralleitnant Pjotr Burmak (1901- 1973). 5. märtsiks selgus Eesti NSV SM-i järelpärimiste tulemusena, et Siberi
4 Teateid meeste olukorrast on hoopis vähem. Rongidelt on maha visatud vaid üksikuid kirju, mis sisaldavad napisõnalisi teateid enda ja vagunikaaslaste kohta. Küüditatute eselonid saadeti Venemaale Narva ja Irboska kaudu. Säilinud raudteedokumentide alusel on Narva kaudu saadetud kolm eseloni, kokku 148 vagunit ja Ibroskast on läbi sõitnud 7 eseloni, kokku 342 vagunit. Kogusummas oli küüditatute eselonide koosseisus 490 vagunit. Kõik need vagunid ei olnud täidetud inimestega, vaid see arv sisaldab ka väljasaadetud kraamile, vagun-poele, sanitaar- ja konvoimeeskondadele määratud vaguneid. Sihtkohta jõudes lõppes küüditatute saatuse esimene järk. Sõit ei olnud kerge. Milliseid viletsusi ja vintsutusi küüditatud pikal teekonnal pidid taluma, on võimatu kirjeldada