Kasutatakse ilusalongis ja habemeajamises. On ka peegelteleskoopide põhiosaks. Hajus peegeldumine Hajuspeegeldumine tekib konardlikel pindadel (seinad, raamatud). Krobelisel pinnal võib igat konarust vaadelda peegelpinnana. Kuna kõik konarused on eripidi siis peegeldab ta valgust kõikvõimalikes suundades. Tänu hajusvalgusele näeme me esemeid. Kujutis tasapeeglis Tasapeeglis tekib esemest näiline sama suur kujutis. Kujutis näib olevat peegli taga, samal kaugusel kui esegi. Kujutis on näiline, kuna lõikuvad mitte kiired ise vaid nende pikendused. Valguse murdumine Kui valgus jõuab levimisel kahe läbipaistva keskkonna lahutuspinnale siis osa valgusest tungib edasi teise keskkonda, seejuures muutub valguse levimise suund ja seda nim. valguse murdumiseks. Vees levib valgus aeglasemalt kui õhus. Öeldakse, et vesi on optiliselt tihedam kui õhk. Jooniselt näeme, et kui valgus langeb
mis kehtib kõigi antud liiki kuuluvate asjade kohta igalpool ja igal ajal. Nii nagu ideed on tekkimatud, hävimatud ja muutumatud, nii on ka teadmine nenda kohta paratamatu teadmine, st. fikseerib asja juures midagi sellist, mis on üksnes kindlakstehtud viisil ja ei saa olla teisiti. Kui selline muutumatu olemine on kord adekvaatselt tabatud, peab vastav teadmine jääma sama muutumatult kehtima nagu tema esegi, st. kujutab endast igavest tõde. Teadmise tõesus tähendab Platonil tõeselt oleva (ontoloogilise tõesuse) adekvaatset tabamist teadmises – tõesus epistemoloogilises tähenduses on seatud sõltuvusse tõesusest ontoloogilises mõttes. Platonist peale jäi kogu traditsioonilise filosoofia ajaloo vältel inimteadmise ja teaduse ideaaliks rangelt universaalse ja paratamatu kehtivusega teadmine. See kujunes teadmise teaduslikkuse normatiivseks mõisteks
jõud ise. Pragmatismi reeglit rakendades – räägime jõust, ja pragmatismiline tähendus on siin jõu mõjust, mida saab empiirikas vaadelda. See eksitus pole juhuslik, vaid siin on filosoofiline mõju – Kanti halva mõju ohver. Kontseptsioon, mis on valesse viinud, on Kanti kontseptsioon asi iseendas ja nähtumus. Eksamil ei pea kasutama kõiki juhtumeid, et võib kasutada ainult „jõudu“ ja kasutama peab Kirchhoffi järeldust – nende erinevus. Kirchhoff - esegi teadus on koormatud tähendusetust eristustest – see tekitab segadust, takistab teaduslikku uurimust. Panud maksiimi puhul – tuua selgust ja seletada; lahti saada ähmastest mõistetest, et paremini uurimistööd teha ja et valedel jälgedel poleks uurimistööga, sest siis oleks tühi töö. Neljandas osas näib, et seda reeglit saab rakendada ka filosoofiliste mõistete puhul. Lk 1694 viimane lõik. Võetakse kasutusse üldine kontseptsioon – tõelisuse (reality) kontseptsioon
annaabi.ee 
