pangal ulatuslikke lausvaringuid 21.09.2004 tundsid tallinlased ja ka teiste maakondade elanikud maavärinat. Maavärina epitsenter oli 40 kilomeetri kaugusel Kalingradist selle tugevuseks mõõdeti 5,3 magnituudi Richteri skaala järgi. Tartumaal Vasula külas asuv seismograaf registreeris tõugete tugevuseks viis magnituudi. Maigi Astok Animatsioone Seismiliste lainete levik http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/cont ent/visualizations/es1009/es1009page01.cfm? chapter_no=visualization Videoklipp maavärinast http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/cont ent/visualizations/es1005/es1005page01.cfm? chapter_no=visualization P ja S lained http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/cont ent/visualizations/es1002/es1002page01.cfm? chapter_no=visualization Maigi Astok Kasutatud materjalid http://ansatte.uit.no/kku000/webgeology/webgeology_files/estonian/maavarinad2.html
levikuga s.t. saabuvad seismograafini alati viimastena. • Pinnalained on kõige suurema purustusliku võimega, sest: pinnalained tekitavad kõige suurema amplituudiga liikumisi maapinnal; oma aeglase leviku tõttu kestab nende mõju mistahes piirkonnas kõige kauem. Seismiliste lainete levik läbi maa sfääride • http://www.classzone.com/books/earth_science/terc/content/visual izations/es1009/es1009page01.cfm?chapter_no=visualization • http://www.pbs.org/wnet/savageearth/animations/earthquakes/main. html 9. minutit pärast maavärinat Boliivias 1994. aastal Seismilised lained S lained P lained Just pinnalained tekitavad purustusi, kuna nende toime on aeglasema leviku tõttu kõige pikaajalisem, deformatsioonide amplituud aga kõige suurem. Maavärinate tugevuse mõõtmine
annaabi.ee 
