Naine on tema pea1. Naine viib peenise tuppe ja teostab edasi-tagasi liigutusi, valides endale sobiva tempo ja sügavuse. Naine võib laskuda paralleelselt mehega, suudeldes ning surudes rindu vastu mehe keha või tõusta istukile ratsaasendisse. Siis saab mees stimuleerida rindu kätega, stimulatsiooniks on vaba ka naise selja-puusa-tuhara piirkond. Poos sobib: * rasedale naisele. * keskmise või lühikese tupe puhul ning keskmise või suure peenise puhul; keskmise või madala erutuvusega naisele ning keskmise või kõrge erutuvusega mehele. Pöördpoos ei sobi nõrga erutuvusega ja lühikese peenisega mehele ning rasestumiseks. Pöördpoos on olnud traditsiooniline Sansibaris, Etioopias, India kõrgemates klassides ja Abessiinia kiltmaa naised kasutavad ratsapoosi sellist varianti, kus mõlemipoolne orgasm kutstztakse esüe ainuüksi naise tupe ringlihaste kokkutõmmetega. 4. TAGUMINE PÖÖRDPOOS Mees lamab selili, jalad koos
Stressi negatiivne poolus ehk distress võib saada soodsaks pinnaseks afektiivsele purskele. (Bachmann ja Maruste, 2003: 224-226) 2.4 Frustratsioon Frustratsioon (lad k. Frustratio asjatu lootus, ebaedu) on psühhiline pingeseisund, mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel. Frustratsioon on ebaõnnestumise elamuskompleks. Rohkem alluvad frustratsioonile emotsionaalsed natuurid, kõrgenenud erutuvusega isikud, kelle pidurdusprotsessid on suhteliselt nõrgemini arenenud ning kes pole raskustega harjunud. Frustratsioonireaktsioonidel on kaks põhitunnust: Impulsiivsus Tolerantsus (taluvus) Kui mingi takistus blokeerib inimese tegevuse, võib ta reageerida agressiivse tegevusega, mis on suunatud takistusele või ka mõnele kõrvalisele, kuid kättesaadavale, jõukohasele objektile. Volf Merlin on liigitanud võimalikke reageeringutüüpe frustratsiooniseisundile järgmiselt:
Muud ärevushäired- ärevus ei ole seotud kindla välise objekti ega situatsiooniga, võib tekkida kus iganes. Paanikahäire- ärevus ilmneb episoodiliste paanikahoogudena, mis tekivad situatsioonis, kus pole reaalset ohtu. Generaliseerunud ärevushäire- esineb pidev muretsemine ja püsiv pingeseisund. Sotsiaalfoobia riskifaktorid 50% häire tekkest seletatav pärilikkusega Temperamendi iseärasused- uudsetele stiimulitele reageeritakse suurenenud erutuvusega ja ärevus tõusuga, mis omakorda viib käitumise pärssimiseni. Ebameeldivad sotsiaalsed kogemused lapsepõlves- narrimine, kriitika, alandused. Sotsiaalsete oskuste vähesus, kohastumuslike toimetulekuoskuste puudus. Säilitavad mehhanismid Enesele tähelepanu keskendamine- vähendab teadlikkust objektiivsest informatsioonist. Mina- pildi ülesehitamine sisetundest genereeritud oletuste läbi, mida
annaabi.ee 
