Kontraktiilsus e. kokkutõmbevõime on iseloomulik kõikidele lihastüüpidele. Müokardi kontraktiilsusel on aga mitmeid iseärasusi. Südamelihaskiud moodustavad süntsüütiumi, lihaskiududevaheline elektritakistus on väga väike ja erutus levib kiiresti üle vatsakeste müokardi. Erutuvus on koe omadus vastata ärritajale erutuse tekkega. Erutuse avaldumisvormiks on leviv elektriline potentsiaal e. aktsioonipotentsiaal. Erutusjuhtivuse all mõistetakse erutuse levimist erutuvas koes. Refraktaarsus on samuti omadus. Erutustekke- ja juhtesüsteemi kiud, mis vastavalt oma nimetusele täidavad eriülesandeid südame erutusprotsessis. Siia kuuluvad sinuatriaalsõlm (SA) paremas kojas v. cava superior’i suubumiskoha lähedal, atrioventrikulaarne sõlm (AV) parema koja ja vatsakese piiril, His’i kimp paremat ja vasakut vatsakest eraldavas seinas, parem ja vasak säär ning Purkinje kiud [Erutus levibki selles suunas: SA sõlm -> AV sõlm -> His’i kimp
ärrituse piirkonnas suur ja seetõttu ilmneb läviärritus (reobaas) palju väiksemal voolutugevusel, kui suurepinnalise plaadikujulise elektroodi kasutamisel. Reobaas alalisvoolu minimaalne pinge (V) või voolutugevus (mA), mis on vajalik piiramatu toimeaja tingimustes erutusprotsessi esilekutsumiseks eluskoes. Mida väiksem on reobaas, seda kõrgem on koe erutuvus. Kronaksia minimaalne aeg (ms), mis on vajalik väikseima vastureaktsiooni esilekutsumiseks erutuvas koes kahekordse reobaasi tugevusega alalisvoolu toimel. Kronaksia järgi on võimalik hinnata põhiliselt erutuse tekke kiirust koes. Mida lühem on kronaksia, seda kiiremini tekib erutuslaine. Mronaksiat mõõdetakse kronaksimeetri abil, mis võimaldab ärritaja toimeaega laialdaselt varieerida. Erutuvate kudede labiilsus erutuvate kudede funktsionaalne liikuvus. Seda mõistet kasutatakse erutusprotsessi leviku kiiruse iseloomustamiseks