VASTANDPROTSESSIDE TEOORIA Püüab seletada, et inimesed võivad käituda ka sellepärast, et mõned vastandprotsessid panevad nad käima. Vastandprotsessid = Inimese närvisüsteemis on erutusseisund ja pidurdusseisund, need 2 seisundit lähevad pidevalt üksteisele üle ja asenduvad teineteisega. (N: inimene tarvitab esimest korda narkot, pärast seda on organismis erutus ja mingi aja pärast tuleb pidurdusseisund; meeleolu langus. Kui inimene järgmine kord sama koguse paneb, siis erutusprotsessil on kaldvus jääda samaks või väheneda, vastandprotsess tavaliselt suureneb. Seega, inimene hakkab järjest rohkem narkot panema.) (N2: esimest korda langevarjuga hüpates on hirm, aga kõik läheb hästi. hirmutunne asendub joovastusega, tekib tahtmine uuesti hüpata ja võib jääda sõltuvusse, sest joovastusetunne e. vastandprotsess kasvab) Vahel selgitab justnimelt vastandprotsess inimese käitumise põhjuseid pole oluline mis inimene teeb esialgu, vaid see, mis ta pärast tundis.
Kuna K + kanalid on olulised aktsioonipotentsiaali tekes, siis kasutatakse antiarütmiliste ravimitena K + kanaleid blokeerivaid aineid. Tekkinud aktsioonipotentsiaal südamelihasrakus on kontraktsiooni vallandajaks. Erinevalt skeletilihasest on müokardis aktsioonipotentsiaal ja kontraktsioon suuremalt jaolt ajaliselt kattuvad. Aktsioonipotentsiaal müokardis lõpeb alles siis kui lihas juba lõõgastub. Südamelihasrakkudel on omadus reageerida erutusprotsessil teatavates faasides toimivatele ärritustele, kas üldse mitte või siis üksnes väiksema aktiivsusega: vastavalt räägitakse absoluutsest ja relatiivsest refraktaarperioodist2. Absoluutse refraktaarperioodi ajal ei ole üldse võimalik uut erutust tekitada ning relatiivse refraktaarperioodi, mis järgneb absoluutsele refraktaarperioodile, ajal erutus järk-järgult taastub. Refraktaarperiood kaitseb südamelihast
annaabi.ee 
