Viimane põhjustab depolariseerumata naaberaladel tasakaalustusvoolude tekke. Tasakaalustusvoolud sisenevad rakku membraani depolariseeritud piirkonnas ja väljuvad rakust ümbritsevasse keskkonda depolariseerimata piirkonnas. Seejuures ärritavad need tasakaalustusvoolud membraani naaberpiirkondi, kutsudes seal esile depolarisatsiooni koos aktsioonipotentsiaali tekkega. Seega nihkub erutus uuele kohale. Muutused toimuvad rakumembraani väga väikesel alal ja kiiresti. Uues erutuskoldes tekib membraani välispinna elektronegatiivsus ja seoses sellega saavad alguse uued tasakaalustusvoolud, mis ärritavad raku järgmisi piirkondi ja kannavad erutust edasi. Depolarisatsioonilaine levib aktsioonipotentsiaalide kujul mööda rakumembraani mõlemas suunas. Erutuse leviku seadused. *KUDEDE ANATOOMILISE JA FÜSIOLOOGILISE TERVIKLIKKUSE SEADUS Erutuslaine levik närvi- ja lihaskoes on võimalik vaid anatoomilise terviklikkuse tingimustes
PQ-segment võib olla normaalne, pikenenud või lühenenud, QRS-kompleks on normaalse konfiguratsiooniga. Paroksüsmaalne – hoona esinev Supraventrikulaarne – vatsakestest kõrgemal (siin:südamekojas) tekkiv 772 a) Kodade ekstrasüstolid (SVES – supraventrikulaarsed ekstrasüstolid) Kirjeldus Kodade ekstrasüstolid on enneaegsed erutused (P’), mis tekivad ektoopilises (väljaspool siinussõlme asuvas), kodade alasse jäävas erutuskoldes ja millele enamasti järgneb vatsakeste erutus. EKG-pilt Põhirütmiks on siinusrütm, kuid seda katkestavad ebaregulaarsed enneaegsed kodade erutused. P’-sakk on muutunud. P’-sakk tekib enneaegselt. QRS-kompleks on normaalne. Nendel ekstrasüstolitel on erinevad esinemissagedused. Edasine rütm on taas regulaarne, jätkudes viimasest (ektrasüstoolsest) QRS-kompleksist. Kas taoline rütmihäire on patsiendile ohtlik? Ei ole.
annaabi.ee 
