Teiste inimeste poolt korda saadetud agressiivsed teod, kui nad ei vii järjekindlalt negatiivsetele tulemustele ja jäävad karistamata või esinevad hoopiski meelelahutusliku kontekstis, õpitakse pahatihti ära jäljendusõppe seesmiste mehhanismide abil. Kui kõrvaltjälgitavad agressiivsed teod saavad positiivseid kinnitusi, siis võib ka vaatluse teel toimiv õppimine olla küllaltki efektiivne. Tv-ekraanilt nähtud agressiivsel käitumisel on peamiselt 4 efekti: suureneb vaataja erutusaste, kasvab käitumise pidurdamatus, sest sisendatud on agressiooni põhimõtteliselt lubatavatust, käivituvad jäljendamismehhanismid, leiab aset nüristumine agressiivsusega kaasneva julmuse. Hoiakud ja nende muutumine Hoiak on isiksuse püsiv valmisolek reageerida teatud kindlal viisil. Eristatakse suhtumuslikke, sotsiaalseid hoiakuid ning sättumuslikke hoiakuid- sättumusi. Kui tahetakse muuta või suunata kellegi käitumist, on sellisel kavatsusel lootust
(millised on tõekspidamised, hoiakud, jne). Need struktuurielemendid on enamjaolt üksteisega kooskõlas. Sellest süsteemist, kus on mingigi kooskõla nende tunnetuselementide puhul välja kujunenud, on tendents seda kooskõla ka säilitada. Käitumine nõuab energiat. Energia peab kuidagimoodi tekitama. Närvisüsteemi teatud erutustase on vajalik tegevuse toimimiseks. Kui erutus puudub, siis ei saa tegevust olla. Kui erutusaste on aga liiga kõrge, ei pruugi tegevus sobiv olla. Arousal-reaktrioon on selline, kus teatud sagedusega impulsse antakse ajusse. See väljendub ka välistes reaktsioonides nagu lihastoonus, silmamusta suurus, süljenäärmete jne töö. Organism eelistab ajukoore optimaalset aktivatsiooni! Tahame teada, mil määral sõltub meie tegevuse intensiivsus meie arousal-reaktsiooni astmest. Yerkes´i ja Dodsoni seaduse järgi: 1. Erutustase peab olema optimaalne
annaabi.ee 
