läheb edasi saavutama pildilist ühtsust läbi motiivi ikestatuse, mis on võetud antud reaalsuse erinevatest maailmadest. Töö neljas sektsioonis domineerivad arhetüübilised looma ja inimese figuurid ning loodus (oksa näol) ja tsivilisatsioon (küla). Jutustust ja teemat ei ole enam vaja; geomeetriline seatus, pildil risti-rästi olevatest diagonaalidest ja kaartest piisab, et teemale korda anda. Siin testitakse kubismi kahte kõige erutavamat vahendit motiivide kõrvutamist ja kindlat läbipaistvust vormides nende võime tõttu realiseerida pilte mälust ning visioone ja fragmente kõige erinevamatest reaalsustest maalis. Lamba pea, selle kontuurid loomas ruumi lüpsmisestseenile, majad ning inimesed peapeal seismas, proportsioonid seismas vastu kogemustele on seatud assotsiatiivsetele joontele ning kujutavad reaalsust mis asub nähtavast maailmast kaugemal, kujuteldavas maailmas, kus mälestustest saavad sümbolid. Sest kõik
" lk 157 Mul tekib tavaliselt selline tunne igal kevadel peale võistlusi, kui trennid saavad läbi. Tunnen end nii vabana, nagu oleks tohutult palju aega üle ning on võimalik jälle teistsugust elu alustada. "Ühtaegu hakkasid habirud meile vastu jooksma ja vibudest laskma ja ma kuulsin kõrvus vihinat, kui nooled nagu kärbsed sügisesed ja tegid häält: pst,pst. Ja ma ei ole oma elus kuulnud erutavamat häält kui Noole vihin, kui see mehe kõvast möödub" lk 168 Peale selle lause lugemist mõtlesin enda ette: “Nonii, ongi käes see sõja osa.” Miks just nii mõtlesin? Sest mulle ei meeldi sõjad, üldse kardan väga palju füüsilist kui ka vaimset vägivalda seega selliste osade lugemisel pigistan üle ühe rea silmakese jälle kinni. ‘’Egiptusel pole vaenlasi, selleks on Egiptus liiga rikas ja vägev
annaabi.ee 
