siiski aega kosumiseks. Nõrgad sõjalised saavutused pandi vananenud relvade, sõjamoona nappuse ja USA vähese lojaalsuse arvele. Tegelikud Pakistani relvajõudude nõrkused peitusid 10 mujal: sõjalise väljaõppe ebatõhususes, ohvitserkonna ebaõiges valikus juhtivatele kohtadele, luure halvas töös jne. Lühidalt: Pakistan polnud sõjaks valmis. Austraalia kaitseatasee (1989-1994) Pakistanis erukolonel Brian Cloughley loetleb oma Pakistani armee ajalugu käsitlevas monograafias põhjuseid, miks Pakistani relvajõud ei saavutanud loodetud edu: 1) Operatsiooni "Gibraltar" planeerimisel lähtuti (peamiselt luure väärandmetest tulenevalt) presumptsioonist, et India armee ei tule üle Pakistani riigipiiri. 2) Taktikalise luure kogutud informatsioon oli tasemel, kuid riigil oli lubamatult nõrk luure kõrgema astme juhtkond. 3) Soomusvägede taktika polnud tasemel, mistõttu kaotused olid
1926 endine demobiliknzckjn tallinna osakonnal uus nimi tallina vabadussõjalaste liit. 1929 ühinesid kolm sellist kohalikku org Tln, Haapsalu ja Tapa ja moodustasid Eesti Vabadussõjalaste Keskliidu (EVKL). 1930 jaanusaris tuli kokku selle esimene kongress, kus pandi paika tähtsamad tegevussuunad ja valiti juhatus. Sinna läksid üsna tuntud ja kõrgel ametipostil olevadisikud esimeheks erukindral Anrdes Larka, ka tegevteenistuses olevaid kindraelid Ernst Põdder, Roska, erukolonel Eduard Kubbo, advokaat Artur Sirk. Esimesel kongressil leiti, et vabadussõjalaste keskliidu ül-d koondada VS veterane, hoolitseda nende maj olukorra eest ning teistalt kanda endasi VS vaimu noore põlvkonna hulka. Põgusalt kõlasid selles ka hääled, milles mõisteti hukka väidetavalt eestis valitsevat erakondlikku korruptsiooni, kuid polnud midagi nimetamisväärset. Idee pärines rahvuslik-vabameelselt parteilt. 1931 valiti Pitka