Kuningliku kabeli käärkamber ehitati renessansi stiilis 1705-1750. Isabel I ja Fernando II hauad Granada suurima vaatamisväärsuse, linnast väljaspool asuva mauri stiilis Alhambra - "punane küngas" - kõrgel platool asetsev mauri ülikute kindluste, losside ja parkide kompleks. Alates 9. saj. on Alhambra toiminud kõikvõimalikes funktsioonides - kindlustusena, paleelinnana, aedlinnana, sõdurite laagrina, mustlaste elukohana, vanglana ja poeetide, erudiitide ja kunstnike paradiisina. Linnuse lasi endale eluasemeks ehitada Nasridi dünastia rajaja Muhammed I ibn al-Ahmar, Granada esimene kuningas Las Navas de Tolosa võitluse (1212) järel. 1238. aastal hakati ehitama Alcazaba kindlust, (üksteisest eraldatud ja omavahel ühendatud saalide kobar), mis on Alhambra sõjaline tugipunkt. Natuke hiljem asuti ehitama kuninglikku veejuhet, mille abil muudeti kindluse ümbrus võimsaks aiaks, kuhu ehitati marmorist basseine
Humanistid – õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümberkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes uurisid 14 antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare). Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine.
Humanistid õpetlased, kes süvenesid antiiksesse kultuuri ja tutvustasid seda kaasajale. Antiik oli tunginud läbi veidi ka keskajal munkade ümerkirjutamise tõttu, kuid tol ajal polnud maailm sellele vastuvõtlik. Humaniste vastandati keskaja õpetlastele ja vaimulikele, kuid alates Petrarcast hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, võitlust inimese kui isiksuse vabanemise eest ning vastuseisu kiriklikele dogmadele. Humaniste tuntakse selletõttu nii erudiitide-õpetlastena, kes 24 uurisid antiiki ja kirjutasid ladina keeles, kui ka elutervikule avatud kirjanikke (Petrarca, Boccaccio, Shakespeare). Maadeavastused lõid esmakordselt kujutluse maailmast kui tervikust. Pöörati tähelepanu loodusõpetusele. Selle osakesena tunti ka inimest, tekkis usk inimesse ja elu tähenduslikkusesse. Teadmiste arengut soodustas ka Gutenbergi trükimasina leiutamine
annaabi.ee 
