Mõeldes need kaks viisi inimtunnetuse valda, võiks tingimisi rääkida õppiva inimese vaimu kahest põhihoiakust-kogemusest ja kogumisest. Hea õppimise tunnusjooned oleksid: autonoomia, dialoog, asjade nägemine eri vaatenurgast, isiklik suhe asjadesse, reflektiivsus, ühistöö nii asjatundjate kui kaaslastega. Tänane haridusideaal-kriitiline mõtlemine ehk valitsevate arusaamade pidev küsitavaks seadmine- eeldav avatusele ja vaatenurkade mitmekülgsusele lisaks ühteaegu ka erudatsiooni, seega nii kogumist, sest dialoog vajab partnerit. Õppimise mitu tähendust: Õppimine kui talletamine, lähtub John Locke'ist. Alates sünnihetkest hakkab inimmeel täituma meelte poolt kokku kantud materjalist. Õpetuse asi on kogemuse toodang korrastada: materjal suhestada ning üldistada,selleks peab õpetaja pakkuma tõsiasju ning mudeleid ja õpilane kasvab teadmiste kaudu. Õppimine kui mõistmine on Platonist ja Augustinusest lähtuv arusaam. Parim mõistmine
Võib öelda, et Schelley on isoleeritud. "Ood lääne tuulele". Schelleyl on Kreeka taust - romantikute puhul ilmneb see läbi luuletuste. Romantismi aega on eeskujudeks hellenistlikud autorid. Romantikutel kirg uue vastu. Schelley armastas Coleridge'i luulet. Hilisematets võib öelda, et Schelleyt austas Browning. Samas ei saa Browningu luule puhul öelda, et siin on silmaga nähtav seos Schelleyga. Schelley luule ilmutab kõrget erudatsiooni, lugemust. Arusaam, et meie maailma on peegeldus ideaalsest maailmast, aga meie maailm ei ole ideaalne. Luule on tundlik, kõrgelennuline ja abstraktne. John Keats 1795-1821 - tuleb inglise luulesse teist kaudu. Keats oli lihtsat päritolu, isa oli tal talli pidaja. Oli intelligentne, vanemad pooldasid ka õppimist. Koolis oli tal õilistavad sõprussidemed - koolijuhataja pojaga sõbrad. Sai sealt impulsi. Puutus kokku kriitikute koolkonnaga (cockney autorid), siia kuulub ka
annaabi.ee 
