1. Reflektoorne faas e. isumahla eritumine 2. Keemiline faas, mis sltub toidu koostisest. Nt. vga rasvane toit prsib maomahla eritumist, mis thendab, et toit psib maos kaua. 10. 12-SRMIKSOOLDE SUUBUVAD NRED, NENDE LESANDED: 1. Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin lhustab valke; amlaas ssivesikuid, lipaas rasvu. 2. Soolenre: sisaldab peptidaase, mis lhustavad valke; maltaasi, mis lhustab disah. polsahhariidideks; lipaasi, mis lhustab rasvu. 3. Sapiga viiakse vlja ertrotstide jkained; sapihapete soolad on khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 11. SAPI LESANDED SEEDEPROTSESSIS: Sapiga viiakse vlja ertrotstide jkained; sapihapete soolad on khunrme lipaasi fermendiks; sapihapped emulgeerivad rasva, mistttu muutuvad nad rasvalahustuvateks ja on vimelised imenduma organismi. 12. KHUNRME THTSUS SEEDEPROTSESSIS: Khunrmenre sisaldab kiki toitaineid lhustavaid ensme: trpsaiin
rakkude kuju, mtmed ja talitlus on erinevad Dendriit Neuroni keha Aksoni harud Akson Ranvier soonis Meliinkest Lihasrakk Mofi brillid Tuum Joonis 1. Neuron, lihasrakk ja ertrotsdid. Rakkude kuju ja struktuur on alati vastavuses nende spetsiifiliste funktsioonidega. Neuronil on eristatavad lhikesed jtked (dendriidid) ja ks pikk jtke (akson). Aksonit katab meliinkest, milles on sissesopistused (Ranvier`soonised). Lpposas akson hargneb. Lihasrakule ainuomased organellid on mofibrillid. Ertrotstide kaksikngusus suurendab oluliselt nende pindala, suur pindala tstab nende efektiivsust hapniku transportijatena. NB! Erinevate rakkude mtmed joonisel ei ole proportsionaalsed! SPORDI LDAINED I TASE NB! vahemikku 5200 .m, mnede neuronite kige pikema jtke aksoni pikkus vib aga kndida le he meetri. Normaalsete ertrotstide mtmed varieeruvad vikeses ulatuses, nende lbimt on 78 .m. Lihasraku talitluse kige iseloomulikum ilming on kontraktsioon (lhenemine,
annaabi.ee 
