Üle 60% nakatunud loomadest ei haigestu kliiniliselt, kuid kõikidel neil tekivad antikehad viirusele. 30 70% loomadest tekib persisteeriv lümfotsütoos ja ainult vähem kui 10% haigestub kasvajalisse leukoosi, kusjuures püsilümfotsütoos esineb 28 85%-il. Kliiniline pilt ja kulg. Haiguse inkubatsioonistaadium kestab spontaanse nakatumise korral kaks kuni kuus aastat, eksperimentaalse nakatamise korral 60 750 päeva. Haiguse arengus ersitatakse kolme staadiumi. Esimene langeb ühte inkubatsioonistaadiumiga, mil loom on nakatunud, haiguse kliinilised tunnused küll puuduvad, kuid veres esinevad antikehad ja viirus on isoleeritav lümfotsüütidest. Hematoloogilised muutused veel puuduvad ja seetõttu nimetatakse seda staadiumi ka p r e l e u k e e m i l i s e k s staadiumiks. Teises, ehk l e u k e e m i a staadiumis on haigetel loomadel tekkinud leukotsütoos ja persisteeriv lümfotsütoos
Aastarõngaste eristatavus ja kuju : Aastarõngas koosneb heledamast ja tumedamast osast ( kevadpuit ja sügispuit). Aastarõnga kuju võib olla korrapärased ringjooned või lainjad. Soonte olemasolu, suurus ja paigutus : Suuruselt eritatakse suuri ja väikesi sooni. Sooned on vaadeldavad ristlõikepinnal. Suured sooned on nähtavad palja silmaga, väikesed luubiga. Paigutuselt aastarõngas ersitatakse rõngassoonelisi ja hajusoonelisi puuliike. Soooned : 1. On/ei ole (lehtpuudel on ja okaspuudel ei ole pmst) 2. Sooned suured/väikesed. 3. Soonte asukoht. Säsikirte olemasoli ja suurus. Nähtavad puidu värvusest erinevate joonte või ribadena risti aastarõngaga. Laiad säsikiired – hästi nähtavad palja silmaga- Kitsad säsikiired – nähtavad luubiga. Kõige paremini veedeldavad radiaallõikes.
annaabi.ee 
