meresõidu aasta. Kahjuks jäi tookord vanade meremeeste alustatud kivihunniku juurde selgitav tahvel panemata. Võib-olla oleks see välistanud vähemalt osaliselt sellise hiidhunniku tekke nagu praegu Vana-Jüri otsas. Ja kui juba midagi oli kokku kantud, siis hakati kive järjest juurde tooma. Meri murrutas randa ja järjest enam kukkus kalda pealt merre puid. Kindlasti ei ole Käsmu neeme idaranna selle koha erosioonis süüdi vaid kivide ärakorjamine, kuid ikkagi iga kivi hoiab kinni tükikest randa ja kaitseb seda. Ajaloolasel Enn Tarvelil on õigus: selles kohas pole kivihunnikul kultuuriloolist väärtust. Oleks olnud Palganeeme kivihunnikul. Kas tõesti oleneb meie õnn sellest, et punnitame igaüks jõudu mööda kivi rannalt kusagile hunnikusse? Võib-olla oleks toredam tulla igal aastal samasse randa, istuda
rohttaimestikuga mets, soostunud, okaspuu ülekaaluga mets, rohttaimestikuga arumets, rohttaimestikuga soostunud lehtpuu- või segamets, arurohumaa, soostunud rohumaa, lammirohumaa, madalsoo, siirdesoo, raba, veealune kasvukoht, haritaval maal kasvavate kultuuride põllud [1 lk 27]. 1.3 Mulla orgaanilise aine kaod Mulla orgaanilise kao põhjustavad lagunemine ja mineraliseerumine ning väljauhtumine, ärakanne vee- ja tuule-erosioonis Orgaanilise aine põhiliseteks lagundajateks on mikroorganismid. Nende kõrval on tähis osa ka mullafaunal, eriti vihmaussidel samuti ka rohusööjad loomad. Mulla orgaanilise kao hulgas etendavad teatud juhtudel kaalukat osa lahustunud orgaanilise aine mullast väljauhtumine ning ärakanne tuule ja vee toimel. Väljauhtumise ja ärakande käigus paigutub orgaaniline aine umber, see ei lakka olemast nagu mineraliseerumisel.
Niisketel kuudel sajab vihma keskmiselt 500 mm, läänepiirkonnas koguni 1100 mm. See-eest on ülejäänud osa aastast kuiv. 2.4. Rannajoon Küprose lõunarannal võib kohata palju sügavaid lahtesid ja seal asuvad ka peamised sadamad: Paphos, Larnaca ja Limassol. Peaaegu kõikjalt võime leida imeilusaid liivarandu, mis meelitavad igal aastal saarele mitmeid tuhandeid turiste. Tänu palju sajandeid kestnud erosioonis tekkinud kõrgetele kaljurünkadele, mis ulatuvad veest välja, on rannajoon siiski üsna põnev. . 4 3. SUUREMAD LINNAD 3.1. Nikosia Nikosia on olnud Küprose pealinn alates 7. sajandist. Linn asub Küprose keskosas Pedieose jõe kaldal. Pealinn on ühtlasi ka koht, mis eraldab põhjapoolset ja lõunapoolset elanikkonda. Seepärast võib mõlemal pool vana
annaabi.ee 
