Muldade degradatsioon ja hävitamine Inimese kõige parem viis muldi kaitsta on arvestamine nii looduslike kui kultuurmaade kasutamisel kliima, reljeefi ja mulla iseärasustega. Muldade erosioon Kõige rohkem kahjustavad muldi erosioonid. Erosioon on tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ja setete ärakanne. Selle käigus kantakse mulla pindmised, viljakad kihid veekogudusse või maetakse uute erosioonisetete alla. Erosiooniprotsesse eristatakse geoloogilise erosiooni ja kiirendatud erosioonina. Kiirendatud erosioon on põhjustatud inimtegevuse tagajärjel. Mulla vee- erosioon on mullaosakeste (mullamassi) ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Kõrbestumine Inimtegevuse kõige traagilisemaid tagajärgi toob välja kõrbestumine. See probleem ei esine ainult arengumaades vaid ka arenenud arenenud maad seisavad selle probleemiga silmitsi.
Ava- Läänemerest idas paikneb Liivi laht ja lõunas Gdanski laht. Põhjamerega tagavad ühenduse üsnagi kitsad Taani väinad (Sund, Suur-Belt ja Väike-Belt) ning Kattegat, mistõttu Läänemerd loetakse poolkinniseks mereks. *Läänemere võib jagada põhja- ja lõunaosaks ning Lääne- ja Ida-Gotlandi basseiniks. Läänemere lõunaosa võivad tõsiselt mõjutada kliimamuutuse tulemused, näiteks merepinna taseme tõus ja tormide sagenemine, mis võimendavad erosiooniprotsesse. Meretaseme tõusu kompenseerib Eestis osaliselt maapinna kerkimine. Eesti rannajoonel võib näha mitmesuguseid kaldatüüpe ja rannikuelupaiku. Lõunas, Pärnu lahe ümbruses, võib leida laiu liivarandu. 9.2. Tunnused: sügavus, soolsus, veevahetus, jäätumine, hoovused, vertikaalne kihistumine(temperatuuri, soolsuse, hapnikusisalduse hüppekiht), toitainete sisaldus (N, P) –nende sissetuleku allikad.
annaabi.ee 
