11. Tuuleerosioon Ühe tellis- ja silikaattelliskonstruktsioonide kahjustuse liigina vib esile tsta erosiooni efekti. Mehaaniline erosioon on eriti levinud tuulistel rannikualadel ning saartel, kuna nendes 26/203 piirkondades on tuule intensiivsus oluliselt suurem vrreldes sisemaaga. Erosiooni sisu seisneb selles, et tuule mjul toimub müüriosakeste eraldumine. Erosiooniefekt avaldub tavaliselt pehmematel müürikividel. Erosiooniprotsess ise on üldiselt pikaajaline, silmaga nähtavate kahjustuste tekkimiseks kulub tavaliselt mitmeid aastaid. Erosiooni puhul tuleb arvestada ka päikese ultravioletkiirgusega, mis on samuti erosiooni teket soodustava toimega. Kahjustav toime seisneb selles, et ultravioletkiirgus hakkab lagundama vuugimörte. Bioloogilised kahjustused Seinale mõjuvad samuti atmosfääri ebapuhtus. Õhus leiduva tolmuga kantaks seintele samblike, seente ja taimede spoore ja seemneid
Nivaalne kliima iseloomustab suurtel geograafilistel laiustel esinevaid alasid. Suurtes kogustes tahked sademed. Reljeefi kujundavad lumelaviinid ja liustikud. Esineb külmarabenemine ja igikelts. Polaarne kliima lähispolaarsed alad. Soodsad tingimused igikeltsa tekkeks ja säilimiseks. Spetsiifiline looduslik protsess solifluktsioon. Humiidne kliima niiske kliima. Auramisest jääb vett üle, mis eemaldub pinnaveena jõed. Iseloomulik erosiooniprotsess. Esineb intensiivne porsumine ka karstumine. Ariidne kliima sademete hulk väike. Iseloomulik rabenemine. Oluliseks reljeefi kujundavaks teguriks tuul. 7. Rabenemine ja porsumine. Rabenemine ehk füüsikaline murenemine on kivimite mehaaniline väiksemaiks osadeks lagunemine. Porsumine on kivimeid moodustavate mineraalide keemiline murenemine.Porsumine on neist kahest kaugelt domineerivam kivimeid murendav tegur
annaabi.ee 
