sporaadiliselt esinevate saviliivaste ja kruusaste läätsede ja vahekihtide põhjaveed. 9 Mullastik Liigestatud pinnamoe ja niiske kliimatingimustes on Otepää kõrguslikul looduslike protsesside ja inimtegevuse tagajärjel kujunenud äärmiselt mitmekesine mullastik. Kõrgustik kuulub Otepää-Karula erodeeritud kamar- leetmuldade valdkonda, mida iseloomustab erodeeritud ja deluviaalmuldade laialdane levik. Tugeva erosiooniohuga paistab kaitseala kaguosa, samuti Päästjärve- Kääriku- Mähe järve vaheline ala. Vaid kõrgustiku tasasema reljeefiga ida- ja kaguserv kuulub Lõuna- Eesti kamar- leetmuldade valdkonda. Üldiselt on kõrgendikel mitmesuguses astmes erodeeritud ning erosiooniohtlikud mullad, nõgudes aga pealeuhtemullad, soostunud ja soomullad. Kõrgustiku tasasema reljeefiga äärealadel on põllualad ulatuslikumad ning mullastik vähem vahelduv. Valitsevad Lõuna-
igasugune pinnas eeldusel, et see pole liiga kompaktne, mis võib põhjustada külmunud paigaldamine survematid pinnasele sarnast alaloendust. Survematte ei saa kasutada laudraja alla paigaldatuna. Kitsaste radade puhul kulub vähem loendusmatte, pole mõtet paigaldada loendusmatte raja laiusest paigaldamine survematid laiemalt. Loendusmattide asukoha valikul tuleks vältida suure erosiooniohuga alasid (oht mattide eksponeeritud paigaldamine survematid saamiseks, oht kattepinnase kihi muutumiseks paksemaks kui 10 cm). Laiemate radade puhul mitut kõrvutiolevat loendusmatti kasutades tuleks arvestada kahe mati vahekauguseks 10 cm (kui kahe mati vahe on liiga paigaldamine survematid kitsas võib kahe mati vahele astumine saadud loendatud mõlema mati poolt).
annaabi.ee 
