- Tragöödia ja traagika mõjub tänapäeva inimestele teistmoodi kui vare – inimeste maailmatunnetus on muutunud indiviidikesksemaks. Absurditeater - absurdsus – lad.k „ebakõlaline, mõttetu“ - absurditeater: seosetu dialoog, vähene tegevus, maailma tajumine absurdsusena. - Beckett „Godot’d oodates“ Komöödia - kreeka k „lustliku pidtustuse, maskeraadi laul“ - arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast poolest - klassikaline komöödia: vastand tragöödiale, madal žanr Komöödia tunnused - tegelasteks lihtsad inimesed - igapäevased situatsioonid - argine keelekasutus - lõpp on tavaliselt õnnelik, st tegelased... : pääsevad piinlikust või ebameeldivast olukorrast ; tunnistavad oma eksimusi ja puudusi, lubavad edaspidi paremad olla ; lepivad ära Koomika - peaks lugejas/vaatajas naeru esile kutsuma. See mõjub puhastavalt ja
Tuntumad autorid Sophokles, Euripides, Shakespeare, Racine, Corneille. Klassikalist tragöödiat iseloomustavad: · kangelane, eriline inimene, enamasti jumal või ülik · kangelase eetilisus · traagiline situatsioon, õnnetus, kuhu tegelane satub mingi juhusliku eksimuse tõttu ja mis põhjustab talle kannatusi · positiivse lahenduseta olukord · õnnetu lõpp · värsskõne KOMÖÖDIA arenes välja Dionysose pidustuste lõbusamast ja erootilisemast osast. Klassikalises mõttes on komöödia tragöödia vastand, madal zanr, mille tegelased on lihtsad inimesed, situatsioonid igapäevased ja keel argine. Kaasajal piirangud puuduvad. Komöödia lõpp tavaliselt õnnelik, sündmustik kutsub esile naeru, mõjub puhastavalt ja löögastavalt. Naeruvääristatakse enamasti ühiskonnas ilmnevaid pahesid. Koomika allikad: · situatsioonikoomika naljakas olukord
annaabi.ee 
