Õhukesed paepealsed ja rähkmullad, kuivendatud turvasmullad, erodeeritud mullad. Kultuurmaaks mittesobivad on: Kh', K', Gh1, Gk1, L, LG1, ArG, ArG1. Kartuli kasv. sobivad: Lk, Ko, K, D Teravili keskm: Ko, K, Lk, D, DG Kuivendamata mullad ei ole väga head kasvatamiseks, liigniiskuse olemasolul. Samuti ei ole ka erodeeritud mullad sobilikud. Deluviaalmullad sobivad. Parasniisked mullad on kõige sobilikumad, kuna veereziim on taimedele optimaalne. Muldade kasutussobivuse määravad: erodeerituse aste, veevaru, pH, niiskuse tase, huumusesisaldus, lähtekivimi liik, lõimis, kuivendatus. 4. Põllumajandusliku tootmise suurimad riskid muldade omadustele ning võtted nende riskide vähendamiseks ning vältimiseks: mullakaitsepoliitika, muldade seire, peamised muldade kahjustajad (erosioon, deflatsioon, orgaanilise aine kadu, muldade saastumine, muldade tallamine,üleujutused, maalihked, ehitusdegradatsioon) ja nende vähendamine ning vältimine) Mullakaitse:
Kõrgustiku ida- ja kagupoolne ääreosa jääb keskmiselt ja tugevasti leetunud kamar-leetmuldade valdkonda. Skemaatiliselt vaadatuna on künkliku ala kõrgendikel levinud mitmesuguste erodeeritud ja erosiooniohtlike muldade, nõgudes deluviaalmuldade ning soostunud ja soo- muldade kooslus. Sõltuvalt pinnavormi moodustavatest setetest ja kõlviku paiknemisest võib väikese pindalaga kõlviku piirides esineda mitu lõimiselt (liivsavi, kruus, liiv jne.), erodeerituse või pealeuhtmise astmelt, veereziimilt ning teistelt omadustelt ja tunnustelt erinevat mulda. Suurte pinnavormide alal on erodeeritud muldi rohkem kui keskmise suurusega ja väikeste vormide alal. Otepää kõrgustiku künklikul alal soodustab muldade erosiooni oluliselt ka siinse maastiku oludes liialt suur põllumaa osatähtsus, võrreldes metsa ja rohumaadega. Erodeeritud mullad on väheviljakad. Nad kuuluvad põllumaana kasutamisel VII--IX ja väga
annaabi.ee 
