suuda varisenud rusu eemaldada ning muutub arvatavasti aja jooksul koseks. Praeguseks on joa liikumise kiirus oluliselt vähenenud, sest üle poole veest juhitakse hüdroelektrijaamadesse. On arvatud, et mõnekümne tuhande aasta pärast jõuab juga Erie järveni, mille veetase võib selle tulemusel oluliselt langeda. Joa pealmise kihi moodustab kõvem dolomiit, mille all asuvad pehmemad ja kergemini erodeeritavad liivakivid ja argilliit. Vee-erosiooni tagajärjel kulutatakse ära alumised pehmemad kivimid ja siis langeb rahnudena alla ka ülemine kiht- vastupidavam dolomiit. Niagara juga on kõige muljet avaldavam varakevadel, kui Niagara jõgi toob Erie järvest kaasa suuri jääkamakaid, mis kohutava mürinaga kosest alla kukkudes hiiglaslikke jäämägesid moodustavad. Peamine turismihooaeg algab mais, mil tipp-päevadel külastab
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid.