tuumareakt.sünteesireaktsioonid:väikeste tuumade ühinemine keskmisteks või suurteks - tekkimise tingimused: kõrge temp. Mis on massidefekt Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe Tuumafüüsika rakendused:energiatootm, meditsiinis, tehnika, tootmine & teadus Radioaktiivsete ainete keskmine eluiga- Kujutab endast poolestusaega,mida suurem on poolestusaeg, seda kauem aine säilib. Milles seisneb tuuma- ja keemilise reaktsiooni erinevus? Keemilises vabaneb ernergia, tekivaduued ained, tuumareakstioonis vabanev energia on miljoneid kordi suurem+tekivad uued keemilised elemendid Milles seisnebkiirguse kahjulikkus? lõhub geneetilist koodi see tekitab: kasvajad, ühikuid nimestel/loomadel mõõdetakse ekvivakentse kiiritusdoosiga ehk biodoosiga - ühik siivert(Sv) keskkonas neeldumisdoosi mõõtühik on grei(Gy) Mis on massidefekt-Tuuma moodustavate nukleonide masside summa ja selle tuuma massi vahe.
seda aega nim poolestusajaks kehtib seos N=NO2t/T, kus NO ra aatomite arv algul; Nra aatomite arv praegu; Tpoolestusaeg; taeg, mis on möödunud vaatluse algusest URAANI TUUMADE AHELREAKTSIOON 1938 avastasid Saksa teadlased Otto Hahn ja Fritz Starssmann, et uraani pommitamisel neutronitega, haarab tuum neutroni ning seejärel lõhustub nn kildtuumadeks (Ba ja Kr). Sellega kaasneb energia eraldumine 200MeV ühe tuuma lõhustumisel. Selle ernergia omandavad peamiselt kildtuumad, osa energiat eraldub g kiirgusena, osa en omandavad lõhustumisel eraldunud neutronid Vabanenud N en on erinev, nad võivad omakorda naaberaatomite tuumi lõhustuda, aeglasemat 235U ja kiiremat 238U, sellist nähtust nim ahelreaktsiooniks. Nt 1g U olevate kõigi tuumade lõhustumisel eralduks 3t kivisöe põlemisel tekkinud en Uraani kasutatakse ahelreaktsiooni tekitamiseks seetõttu, et just raskete tuumade lõhustumisel
· Tagavad metabolismi nälgimiselt või dieedil MITOKONDER: übritsetud kahe mebraaniga ; raku jõujaamad ; paljunevad iseseisvalt Poolautonoomiline rakuorganell : paljuneb iseseisvalt Ülesanne : · raku energiaga varustamine · sisaldab rakutuumast eraldiseisvaid nukeiinhappeid (RNA) ja ribosome (valgusüntees) · kindlustavad hingamise raku tasandil toitainete lõhustumisel, hapiniku osavõtul, eraldub CO2 ja H2O ning vabaneb ernergia TSÜTOSKELETT : valgulistest fibrillidest võrkjas struktuur · annab rakule kuju ja seob organellid tervikuks · kindlustab rakkude liikumise, kuju muutumise, organellide ümberpaiknemise TSENTROSOOM : asub rakutuuma läheduses Moodustub 2'st tsentrioolist. Tsentriool moodustub 3x9 mikrotuubulist · olulised rakujagunemisel, kääviniitide moodustumisel, tagades kromosoomide võrdse lahknemise.
Plasma on aine neljas olek , mis kujutab endast tugevasti ioniseeritud gaasi.(keskond mis koosneb elektronidest ja ioonidest) . Gaaslahendus on elektrivool gaasis. Välk on negatiivne kui ta maale negatiivse laengu annab. Sammliidrid on välgu sik-sakid. Maapinnale kasvab tugev elektriväli mis võib põhjustada välgu hargnemise . Maapeal tekib ka välgu taoline asi mis "ülatab käe" ülalt tulevale välgule . Korraks tekib lühiühenduse taoline efekt , vlägu ernergia vabaneb ja siis vist käibki karakas. Välk kuumendab õhu suht 30 000 kraadini. Õhk paisub ja tekitab käraka. Välgu võimsus on umbes 2GW . Põuavälk on kauge pilvesisene välk mille müristamist pole kuulda. Kui välk puud tabab aurustub selles olev niiskus ja puu paneb pange. Koronaator on nö lennuki otstes olev pintsel mis maandab staatilise laengu. Laengute ärajuhtimise tõttu omandab lennuk sellise elektrilise potentsiaali nagu ümbritseval õhul ja välk ei otsi teda ,
annaabi.ee 
