Jalaks toodigi tema ajal Hispaaniasse. 17 saj uuendati seda aeda C. Lotti poolt. Tema kasutatud purskkaevaude lahendused olid bütsantsi-islami juurtega. 3 c. C. Lotti kuulsaim kavand oli Madridi ehitatud Bueno Retiro palee.Olulisem oli palee juurde rajatud park, mis on tänaseni säilinud, asub botaanika aed. Pargis oli erakutemajkesed, ermitaazid-kui aiamajad, kus elasid õukondlased, kuhu liitusid väike parteraed, labürint, grott, kabel. Prantsuse renessansiaed Alguses sõltus samuti Itaalia mõjudest. Charles VIII alustas ehitustega ja tema tööd jätkasid Louis XII ja Francois I. 1. Charles VII ajal renoveeriti Amboise loss ja uute printsiipide alusel tagasihoidlik aed. Itaalia arhitekti Pacello da Marcogliano poolt. 2. Louis XII ajal kavandas a. P. da Marcogliano kavandas ka Blois lossi aia
Ka aiakunst peegeldab seega ideoloogiliselt vaimseid muudatusi. Lääne kultuuris tekivad assotsiatsioonid paradiisi ja Eedeni aiaga; paljud 18. sajandi kirjanikud kõnelevad aedade tõlgendamisest analoogselt "lugemisega". Emblemaatilised (võrdkujulised) aiad, mis varem levisid, funktsioneerisid kui poeemid, satiirid, manifestid. Põhielementideks ei olnud siin mitte lilled, vaid skulptuurid ja arhitektuur - templid, sillad, grotid, obeliskid, purskkaevud, ermitaazid jms. Sageli oli oluline koht sõnumi edastamisel ka topograafial ja taimestikul. INGLISE MAASTIK: SÕNADEST KUJUNDUSSE Maastikuaia liikumine 18. sajandi Inglismaal oli aktiivselt mõjutatud selle arvukate kirjandusfiguuride suundadest ja kujundustest. Mõnend neist isikutest, nagu nt Alexander Pope, lõid ise endale tähtsaid aedu. Teised mõtlesid oma kirjutistes välja aedade organisatsiooni, vormi ning detailide alused