membraanile,selle taga algab sisekõrv.Keskkõrvast algab ligikaudu 3-4cm pikkune kitsas kanal,kuulmekõri, mis avaneb neelu ja mille kaudu on keskkõrv ühneduses välisõhuga. Sisekõrv kujutab endast õõnte ja looklevate kanalite süsteemi, milles saab eristada tigu, kolme poolringkanalit ja kahte kotikujulist moodustist. Sisekõrvas õhku ei ole,erinevalt välis ja keskkõrvast Sisekõrva kuulmiselund on tigu-teokujuline luustunud spiraal. Selles vedelikuga täidetud kanalid, membraanidega erldatud. Kuulmisrakkude kiud on erineva pikkusega, tipuosas teol on pikemad, all kümme korda lühemad. Sisekõrvas paiknevad poolringkanalid, mis koos mõigu ja kotikestega moodustavad tasakaaluelundi. Mõik ja kotike on poolringkanalitega seotud kotikujulised moodustised,karvaste meelerakudega. Seal on sültjas aine, kristallid, liiguvad vastavalt pea liikumisele. Poolringkanalid milles on vedelik asuvad kolmel tasapinnal, üksteise suhtes täisnurga all. Vedelik hakkab liikuma igaljuhul
Bacon ja J. Lock, T.Hobbes. Empirismi on peetud inglise mõtlemistüübi filosoofiliseks aluseks. Rajaja oli J. Lock (1632-1704) ,,taabula raasa" inimene on puhas leht sündides, kuhu elu jooksul kirjutatakse kogemusi. Ta oli ka liberalismi isa (vabameelsus). Liberalism on selline ideoloogia mis rõhutab kõikide inimeste sünnipärast vabadust ja võrdsust. Politooloogias rõhutatakse teda võimuse lahususe põhimõtte välja toojana (seadusandlik ja täidesaatev võim peavad olema erldatud). Prantsuse liberalismi isaks peetakse J. Montesquieu (1689 1755). Tema toob juurde kolmada sõltumatu võimu kohtuvõim. Mitteametlik. Neljas võim on meedia. Majandusinimesed on rõhutanud viiendat võimu sõltumatu keskpank (Nt USAs keskpank allub aind oma keskpanga seadusele). Kolmas empirist on T. Hobbes. Oluline on poliitikas. Tuli välja uusaja riigi tekkimise teooriaga ühiskondliku lepingu teooria. Riik tekkis kui ühiskondlik leping (social contract). See ühiskondliku
annaabi.ee 
