Kui seadmed (antud juhul lambid) on jadamisi ühendatud, siis nendest läheb ühesugune vool, e. I ei muutu, ja kui me vaatama teist valemit, Q = I2×R×t, siis on kohe näha, et eralduv soojusenergia Q on seda suurem, mida suurem lambi takistus R. 2) Siin vastupidi. Lambid on rööpselt ühendatud - nendest läheb erinev vool, aga pinge nendel on ühesugune, e. U ei muutu. Vaadates nüüd Q = U2/R×t, on kohe näha, et mida suurem takistus R, seda väiksem on erladuv soojusenergia Q, ja pildil ongi kujutatud, et väiksema takistusega esimene lamp põleb heledamalt. · Vooluallika kogu ja kasulik võimsus (vaheline seos) Kasuliku võimsuse suhe vooluallika kogu võimsusesse määrab vooluallika kasuteguri (). Kasuliku võimsuse ja kasuteguri funktsioon takistuste suhtest, mis näitab, et maksimaalse kasuliku võimsuse saame takistuste suhte juures R /R = 1 ning kasutegur võrdub siis 50% Vooluallika koguvõimsus
koormab) ning staatori südamiku vent.kambrites. Mähiste voolujuhilt erladatakse soojus pärast mähise isolatisooni läbimist. Järelikult kaudse jahutuse korral määrab G võimsuse tema mähiste isolatsioonile lubatav talitlustemperatuur. See jagatakse veel omakorda avatud/suletud süsteemiks. Kaudset jahutust kasutatakse tänapäeval põhiliselt hüdroG-l, turboG-del kuni 100 MW). Otsese jahutuse korral mähistes erladuv soojus juhitakse otseselt agensile, st et jahutusagens puutub otseselt kokku pinnaga, kust eraldub soojus. Kasutatakse vesiniku, vett ja trafoõli. Vee eritakistus peab olema suurem 200 k/sm. Suureks eeliseks on isolatsiooni töötamine väikese soojuskoormusega. Vesiniku kasutamisega kaasnevad eelised: hõõrdekaod vähenesid 10 x, isolatisooni tööiga pikenes, müra vähenemine, siselühiste korral väiksemad kahjustused, väiksemad gaasijahutussüsteemid
annaabi.ee 
