3. Arutle, kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni Lapsest lähtumise juured ulatavad sügavale ajalukku: Jan Amos Komensky (1592-1670), Jean Jacques Rousseau (1712-1778), Johan Heinrich Pestalozzi (1746-1827) ja Friedrich Fröbeli (1782-1852) pedagoogilised põhimõtted on aktuaalsed veel tänapäevalgi. Lapsest lähtuva pedagoogika juured põimuvad lapsekeskse kasvatuse ajaloo (Hytönen 2008: Fisher 2008) – lapsest lähtumine erladus Soomes, aga ka Eestis omaette mõtteviisiks alles 1990. aastatel. 1900-date alguse hakkasid toimuma muutused kasvatuses ning lapsest lähtuva kasavatuseni jõuti eelkõige läbi ühiskonna muutuste ning väärtuste kujunemise. Lapsest lähtuv kasvatus põhineb ÜRO Laste Õiguste Konventsiooni (YK 1989) uutel rõhuasetustel. Alternatiivpedagoogid, nagu montessori-, steiner-, freinet pedagoogika ja Reggio Emilia töökogemused on lähima ajaloo peamised mõjutajad
3. Keelpillid: 3.1 Lüüra (Appolloni pill) 3.2 Kitara 3.3 Harf 4. Puhkpillid: 4.1 Aulas ( Dionüüsuse pill ) 4.2 Topeltaulas 4.3 Paani flööt Rooma impeeriumi ( 146 e. Kr 395 p. Kr.) muusika lähtus väga palju Vana-Kreeka muusikapärandist, ega lisanud sellele kuigi palju olulist. Roomas hinnati muusikat rohkem meelelahutuslikust küljest. Pillimäng ning laulmine olid levinud nii ülikute kui ka lihtrahva hulgas. Muusika erladus luulest ja tantsust. ( toimusid orkestri kontserdid ) Keskaja muusika ( 5. 13.saj ) Keskaja elu suunas kristlik kirik mis mõjutas ka kunsti, oluliseks muutus usk ainujumalasse. Peamiseks vaimuvaraks olid piiblilood. Jumala sõna kuulutamiseks ehitati palju kauneid kirikuid ja katedraale. Ajastu ideaaliks sai pühak. Rangelt askeetliku eluviisiga inimene, kes pavetades ja paastudes maise elu rõõmudest loobudes valmistas ennast ette igavesele õntsusele, mis pidi tulema pärast surma.