põhimõttest riigivõimu tohib teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Erandiks on lisaks ka juhtum, kui kohaliku omavalitsuse organ annab kohaliku elu küsimuse reguleerimiseks määruse sellisel juhul võib anda määruse volitusnormita, välja arvatud juhul, kui seaduses on volitusnorm olemas. Eristatakse üldvolitust ehk generaaldelegatsiooni ja erivolitust ehk spetsiaaldelegatsiooni. Üldvolitus on üldiselt määratletud volitus määruste kehtestamiseks teatud valdkonnas; erivolitus on ühekordne volitus konkreetse määruse kehtestamiseks.
Koosnevad teatud aparaatidest. 80. Riigipea. Riigipea: Võib olla monarh või president. Riigipea pädevus on esitada valitsuse juht ja liikmed, see on parlamendile kinnitamiseks, teatud juhtudel ka kõrgema kohtu koosseis, kui PS seda näeb ette. Ka siis kui erakorraline sõjaseisukord, peab president tegutsema operatiivselt. Esindab riiki rahvusvahelisel areenil, st sõlmida ja parafeerida (paneb oma nimetähed) kokkuleppeid. Selleks ei pea olema erivolitust presidendil. See, et ta on president, sellepärast polegi vaja mingeid erivolitusi. Teostada teatud spetsiifilisi haldustoiminguid, nt ameti ja auastmete andmine, teiste riikide diplomaatide volikirjade vastuvõtmine, anda armu süüdimõistetule. Presidendil on ka PS ettenähtud õigus juhtida riigikaitset ja kriitilistes situatsioonides kuulutada välja sõjaseisukord ja erakorraline seisukord või siis eriolukord. Samuti välja kuulutada mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni
annaabi.ee 
