Omavalitsusüksuse esindamise korra kinnitab volikogu (KÕKS § 22 p. 22) . Niisiis valla või linna esindusõiguse täpsema jaotuse teadasaamiseks peame lugema valla või linna põhimäärust, samuti leidub erisusi munitsipaalvara käsutamise kordades. Linnale või vallale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmiseks on vajalik valla- või linnavolikogu nõusolek (§ 22 p.8) . Kohtus esindab linna või valda vastavalt linna-või vallavalitsus (KÕKS § 30 lg l p. 4). Erivolituseta võib valda või linna kohtus esindada valla- või linnasekretär (KÕKS § 55 lg 4 p. 6), samuti võib anda edasivolituse teisele isikule. 12. ESINDUSE lõppemise alused kui on tehtud tehing, mille tegemiseks volitus anti või kui selle tegemine on muutunud võimatuks (näiteks kui volitus anti teatud konkreetse maja ostmiseks: maja on ostetud või kui seda maja ei ole näiteks mahapõlemise või teisele isikule võõrandamise tõttu enam võimalik
koosneva võimu usurpeerinud kollegiaalse organi kohta; praktikas kasutatakse konkreetset nimetust, nt Revolutsiooninõukogu jne). Riigipea ei ole subordineeritud parlamendile, ehkki teatud süsteemi korral valib teda parlament (kaudne poliitiline sõltuvus). 58 Riigipea staatust iseloomustab: 1) riigi esindusfunktsioon ja sellega seonduvad auõigused, seejuures ka ex officio õigused riigi esindamisel (ex officio - õigus esindada riiki ilma erivolituseta - aluseks on põhimõte jus representationes omnimodae: riigipea tahteavaldus loetakse riigi tahteavalduseks); 2) juriidiline eristaatus ehk immuniteet; 3) riigipea positsioon (pädevus laiem või kitsam) sõltub suuresti sellest, kas tegemist on parlamentaarsete või võimude lahususe või neid ühitava segasüsteemiga. Süsteemis, kus president on sisuliselt ka valitsuse juht (USA), on tema pädevus lai ja positsioon väga tugev. Kui president on
annaabi.ee 
