Kontseptsioon, mis seob omavahel majandus-, sotsiaal- ja keskkonnavaldkonna sidusa arendamise eesmärgid. Jätkusuutlik areng on sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus ja keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põvedele. Omadikonflikt seostub majandusarengu mõiste erivate aspektidega ning kirjeldab üldistatult seda, kuivõrd toimub majanduskasvu kaudu saavutatava heaolu ümberjaotamine erinevate ühiskonnagruppide vahel. Ressursikonflikt majanduse edendamine toimub enamasti loodusressursside arvelt, kuid neidsamu ressursse on vaja säilitada tulevaste põlvede jaoks. Aregukonflikti olemus seisneb küsimuses, kuidas suurendada sotsiaalset võrdsust ning kaitsta ja säilitada samaaegselt keskkonda, mis annab vahendeid sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks. 8
mis on suunatud ühiskonnale tervikuna. 43. Milles seisneb indiviidide majandusliku käitumise põhieelduste (metodoloogiline individualism; omakasupüüdlikkus; motiivide määratus ja tingimuste muutuvus; valikuvõimaluste olemasolu) olemus? Metodoloogiline individualism väidab, et ühiskonnas saavad tegutseda vaid indiviidid, mitte näiteks avaliku sektori institutsioonid üldiselt. Seega näeb see käsitlus erivate institutsioonide motiive mitte ühiste huvidena vaid indiviidide huvidena. Ühise huvina lubatakse käsitleda vaid ühiste huvidega indiviidide grupi huvisid. Omakasupüüdliku käitumise eeldus näeb ette, et indiviidid käituvad reeglina endale eeliste loomise eesmärgil ehk kõigi puhul valitseb egoism. Siiski ei välista see eeldus altruismi või lihtsalt teiste suhtes pahatahtlikku käitumist. Motiivide määratuse ja tingimuste muutuvuse eeldus tähendab, et omakasu eesmärgiga
annaabi.ee 
