vaidlusi Valga linna kuuluvuse üle ja piiri määramist läbi linna ning järgnevas kolmes vaadeldakse piirist tulenevaid mõjutegureid. Esimene mõjutegureid kajastav peatükk keskendub piirijoonele endale, selle valvamisele ja üle piiri liikumisele. Teises on keskendutud liiklemismuutustele linnas ning selle lähiümbruses ning kolmandas piiri mõjudele kaubanduses ning tekkinud salakaubanduse olemusele. Autori andmeil ei leidu eriuurimusi muutustest Valga linnas pärast EestiLäti piiri määramist. Küll ei pääse sellest teemast mööda üheski Valga linna või maakonna ajalugu kajastavas teoses. Väga palju andmeid, sealhulgas ka statistilist laadi, on 1932. aastal välja antud maakondlike koguteoste sarja Eesti viiendas osas Valgamaa: Maateaduslik, tulunduslik ja ajalooline kirjeldus.1 Lühidalt on piiri tõmbamisega kaasnenud mõjusid kajastanud oma aja vaatevinklist Alleks Vallneri toimetatud 1982. aasta Valga linna
kinnitatakse veel kord, et kõikide arvates on tegemist epideemiaga. 2) Tutvustatakse muust maailmast saadud kogemusi vastava epideemia osas. 3) Käsitletakse plaane, mis sisaldavad: isolatsiooni abinõusid ja nende teostamist; osakonna sulgemine? mikrobioloogilisi tulemusi; kes uurib proove? proovide võtmise vajadust teistelt patsientidelt, personalilt ja keskkonnast; vajadust korraldada mikrobioloogilisi eriuurimusi; vajadust nakkustõrjeõe ja arst-infektsionisti lisa konsultatsiooniabile; vajadust jälgida üksikute patsientide haiguskulgu haiglas; patsientide hooldusega seotud probleeme; finantsarvestusi; vajadust antibiootikumpoliitika muutmiseks; korraldust, et laboratoorium teavitab kõikidest uutest leidudest kohe osakonda ja nakkustõrjeõde.