9. Uudise ülelugemine 10. Korrektuur 1. Uudise läbilugemine Esimene ülesanne on lugeda lugu läbi ilma parandusi tegemata. Pika teksti puhul lugeda vähemalt kolm korda. • Esimest korda lugedes tuleb seada end lugeja rolli. Tulevad välja segased ja arusaamatud kohad ning vastamata küsimused. • Teist korda tuleb lugeda kui toimetaja ning vaadata kõiki uudise kirjutamise põhimõtteid üle. Kindlaks teha, mis liiki uudisega on tegu. Eriuudise puhul tuleb järgida uudise üldnõudeid ja eruudise lisanõudeid. • Kolmas kord lugedes tuleks mõelda sellele, milliseid kindlaid muutusi võiks teha ja autorile pakkuda ning kuidas neid vajadusel põhjendada. 2. Uudise väärtuse kindlakstegemine ja alguse korrastamine Seejärel algab toimetajatöö. Toimetaja ülesanne on teha loo uudisväärtus maksimaalseks. Otsustada, millised on uudise suhted uudisväärtusega ning teha korda loo algus. a
otsesteks ja edasilükatuteks. Otsese leadi puhul on resümee avalõiguks, edasilükatu puhul kusagil tagapool. Kõvades uudistes kasutatakse selle järgi alati otsest leadi. Edasilükatud leadi kasutatakse pehmetes uudistes ja nt kõvades lugudes – jätkulood. Üks algusetüüp on selline, mis pakub esimeses lõigis olulisima info, millele järgneb teema lahtiarendamine. Sellist avalõiku nimetatakse juhtlõiguks – päevauudistes ja see on avalõigu standardkuju. Pehmed ja eriuudise tüübid pakuvad vabadusi ja lisavõimalusi võrreldes kõvade uudistega. Seega: juhtlõik on avalõik, mis annab lugejale uudise tuuminfo. Teine algusetüüp on sissejuhatus. See koosneb kahest osast. Esimene osa annab lugejale meelitava stseeni, meeleolupildi jne. Selle pikkuseks on 1-2 lõiku ja selle rolliks on tekitada huvi lugejas. Teine osa pakub samuti olulisema info resümeeritud kujul. Ehitatakse samamoodi kui juhtlõik. Esimene pool on huvilugu; teine pool on tuumlõik
annaabi.ee 
