kohta ja suursuguseid ehitisi keskajast. Seetõttu on kindlasti maailm kultuuriliselt vaesem ja vähem arenguvõimelisem. Islamimaailmad liitusid ristisõdade käigus, mistõttu olid nad üheskoos suutelised vastu hakkama kristlastele, kes vägisi oma usku peale suruda tahtsid. Tänu sellele liidule jäid Jeruusalemm ja Püha Maa muhameedlaste valdusesse. Mis on minu arvates hea säilitamaks tasakaalu eriusuliste vahel maailmas. Euroopas, sealhulgas ka Eestis on ristisõdade tagajärjeks laialdaselt levinud ristiusk ning kristlikud kirikud. Eurooplased on võtnud omaks tänu sellele kristlaste kombed ja uskumused, peetakse jõule, lihavõtteid ning teisi kristlikke pühi ja tähtpäevi. Ehkki maailmamõistes ei ole ristiusk ainus usk, on see Euroopas siiski levinuim. Kokkuvõtteks võiks öelda, et ristisõjad ei täitnud küll esialgseid eesmärke, kuid
Sajandi teisel poolel tegelema sotsiaalsete probleemidega. Katoliku kiriku olukord kujunes protestandi kiriku omast tunduvalt keerulisemaks. Pärast 1815. Aastat said kõik tagurlikud suundumused alguse paavstist. Reaktsiooniline liikumine saavutas kõrgpunkti Leo XII (1823-1829), Gregorius XIV (1813-1846) ja Pius IX (1846-1878) ametiajal. Alates 1830. Aastatest harrastas Rooma kogu Euroopas vabameelsete teoloogide ja ülikooliprofessorite karistamist ja vallandamist. Riiklikult rakendavatesse eriusuliste abieluseadustikku suhtus paavstivõim äärmiselt paindumatult ja provotseeris sellega ,,Kölni segaabielutüli" (1837-1841), mis raskendas kiriku olukorda nii Saksamaal kui ka teistes mitme usutunnistusega maades. Rooma tugevnemine ja kompromissitu tsentralism tõukas rahvuslikud katoliku kirikud tõsistesse vastuoludsesse. Rooma hoiakut näitavad kujukalt 1864. Aastal avaldatud ,,syllabus errotum" (80 ,,tänapäeva eksimuse" loetelu, mille hulka kuulusid esmajoones liberalism ja
annaabi.ee 
