ei kujune peaaegu pooltel nakatunutest haigusnähte. 70%-l meestest ja 50%-l naistest kes põevad klamüdioosi, puuduvad sümptomid. Ka gonorröal on ilmselt aegad jooksul välja kujunenud kohastumus- vähesed või hoopis puuduvad haigustunnused annavad mikroobile võimaluse pikka aega organismis püsida. Klamüdioos, gonorröa, trihhomonoos, mycoplasma genitalium nakkus Meestel põhjustavad need haigused eelkõige kusetorupõletikku (uretriiti), mis väljendub suurenenud eritusena kusetorust, valulikkusena, ebamugavustundena kusetorus ("okastraat kusetorus") ja/või urineerimise (kusemise?) ajal. Vahel on põletikutunnused väga tagasihoidlikud, nii et ainukeseks on hommikune kusetoruava piirkonnas esinev kleepumise tunne. Nimetatud põletikulised haigused võivad meestel tüsistuda st. põhjustada põletikku eesnäärmes ja munandites. Naistel põhjustavad need haigused põletikku tupes (trihhomonoos) või emakakakaelal
Rakkude ainevahetuse (AV) intensiivistumisega kaasneb ärrituvuse kasv ja, vastupidi AV lakkamine põhjustab ärrituvuse kadumise. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestvus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist: närvikoel avaldub ärrituvus erutuslaine (närviimpulsside) tekkes ja levikus; lihaskoel avaldub ärrituvus kontraktsioonina (lihaskiudude pingearendusena või lühenemisena); näärmekoel avaldub ärrituvus nõre eritusena. Ärritajad - elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone põhjustavad väliskeskkonna mõjutused ja sisekeskkonna muutused. Energeetilise olemuse alusel eristatakse: FÜÜSIKALISED ÄRRITAJAD - temperatuur, heli, valgus, elekter ja mehaanilised faktorid (löök, surve, venitus, liikumine ruumis jne);KEEMILISED ÄRRITAJAD - paljud ained, näiteks hormoonid, organismi AV produktid (piimhape, pürovaat jt), ravimid, mürgid jne