Seemnerakkude valmimisel. LH stimuleerib testostoreeri tootvaid rakke. Eelnimetatud 4 hormooni (AKTH; TTH; FSH; LH) on glandrotroopsed (sihtelundiks on mingi sisesekratsiooni nääre) hormoonid. Mitte glandrotroopsed hormoonid avaldavad mõju elundsüsteemidele või tervele organismile. 1. KASVUHORMOON (GH; HGH)- seda hormooni nim. ka somatotroopne hormooniks. Avaldab mõju org. kasvule. 2. PROLAKTIIN (PRL)- avaldab mõju laktatsioonile e. piima eritumisele piimanäärmetes. HÜPOFÜÜSI VAHESAGAR Ei etenda imetajatel erilist rolli ja seda ei uurita. HÜPOFÜÜSI TAGASAGAR 1. ANTIDIUREETNE HORMOON (ADH)- sihtelundiks on neerud. Võimaldab veel neerutorukestes reabsorbeeruda e. tagasiimenduda. 2. OKSÜTOTSIIN- sihtelundiks on emaka lihased ja rinnanäärme lihasepiteel. Rinnanäärmed hakkavad piima produtseerima 24h peale sünnitust
lokaalsed mehhanismid. Nende toime ulatus ja intensiivsus oleneb nisade käsitlemise viisist. Nii näiteks on käsilüpsil võimalik saada enam ja kõrgema rasvasisaldusega piima võrreldes masinlüpsiga. Oletatakse, et käsilüps (mis meenutab enam vasika imemisliigutusi) stimuleerib udaranärve ja nende kaudu edasi kanduv erutus suurendab näärmerakkude piimasünteesi võimet. Lisaks sellele on selgunud lüpsi stimuleeriv toime ka seedekulgla hormoonide (gastrointestinaalhormoonide) eritumisele Selle tulemusel suureneb lehma söömus, mis omakorda tõstab piimatoodangut. Kuna udara stimulatsioon mõjutab piimatoodangut ja -koostist, siis peab lüpsi alustama kohe pärast udara ettevalmistuse lõppemist. See aitab sõõrduvat piima kiiremini kätte saada. Lüpsi käigus udarast väljutatava piima valgu- ja laktoosisisaldus ei muutu. Suured erinevused esinevad aga lüpstava piima rasvasisalduses, mis on suhteliselt madalam lüpsi alguses ja sellest mitmeid kordi suurem lüpsi lõpus.
annaabi.ee 
