põllumajandusliku traktoripargi struktuuri kujunemist, võiks traktorid võimsuse järgi jaotada järgmistesse klassidesse: kuni 70 hj (51 kW); 71...90 hj (52-66 kW); 91...110 hj (67-81 kW); 111...130 hj (82-95 kW); 131...150 hj (96-110 kW); 151...170 hj (111-125 kW); 171...200 hj (126-147 kW); üle 200 hj (üle 147 kW). Eesti liiklusregistris on traktori võimsusklasside jaotus siin toodust mõnevõrra erinev. Mullaharimise töökiirusest lähtuvalt on igal operatsioonil iseloomulik eritootlikkus ja erivõimsustarve, st tootlikkus ja võimsustarve haardelaiuse ühiku kohta. Eelduseks on kõigi masinate ja riistade rakendamine võrreldavates heades tingimustes. Igale töömasinale või -riistale on vajalik tema võimsustarbele vastav traktor. Sellise valiku eelduseks on masinatüüpide võimsustarve (vt tabel). Teatava traktorivõimsuse maksumuse korral (siin kasutatud 8651 kr/kW) on võimalik määrata energeetilise vahendi erimaksumus mingil põllutööl (vt tabeli tulp)
eritootlikkuse väärtust suurendada 25-55 % võrra. Põletite tüübi, arvu ja paigutuse valikul lähtutakse kirjanduses toodud soovitustest [4]. Põletite põhimõõtmed - ümarpõletite ambrasuuri läbimõõt da, pilupõletite laius b ja sahtveski ambrasuuri mõõtmed võetakse tüüppõletite tehnilistest andmetest või arvutatakse soovitatava põlemisõhu ja aerosegu kiiruse järgi.([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-8. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2.5)da äärmise põleti telje kaugus külgseinast ja põletite telgede vaheline kaugus horisontaalreas (3.0-3.5)da; põletite ridade telgede vaheline vertikaalkaugus põletite koridoorse paigutuse korral (3.0-3.5)da; ja tipuga allapoole suunatud kolmnurkse paigutuse korral (2.1-2.5)da
eritootlikkuse väärtust suurendada 25-55 % võrra. Põletite tüübi, arvu ja paigutuse valikul lähtutakse kirjanduses toodud soovitustest [4]. Põletite põhimõõtmed - ümarpõletite ambrasuuri läbimõõt da, pilupõletite laius b ja sahtveski ambrasuuri mõõtmed võetakse tüüppõletite tehnilistest andmetest või arvutatakse soovitatava põlemisõhu ja aerosegu kiiruse järgi.([4], tabel II-5 ja II-6). Joonis 13-17. Kolde frondi laiuse eritootlikkus Põletite paigutamisel kolde seintele lähtutakse järgmistest põletite vahekaugustest. Tahke slakieemaldamisega koldes võetakse alumise põletite rea telje kaugus külmlehtri servast (2.0-2.5)da äärmise põleti telje kaugus külgseinast ja põletite telgede vaheline kaugus horisontaalreas (3.0-3.5)da; põletite ridade telgede vaheline vertikaalkaugus põletite koridoorse paigutuse korral (3.0-3.5)da; ja tipuga allapoole suunatud kolmnurkse paigutuse korral (2.1-2.5)da
annaabi.ee 
