Aafrikas jääb aga sündivus vaatamata epideemiaile ning näljahädadele kõrgele tasemele. Õnneks pole tulevik läbinisti tume. Euroopas on hakatud ettevaatlikult immigratsioonile mõtlema. Valdav osa lääneriike on plussis tänu sellele, et neil on olnud korralik välismigratsioon. Prantsusmaa ja Madalmaad on küll välja töötanud perepoliitikad, mis võimaldavad naistel perekonna- ja tööelu ühendada. Selleks on loodud eritoetused ja maksusoodustused. Käimas on kampaaniad iganenud arusaamade pehmendamiseks: tänapäeval käivad naised tööl ja mehed hoolitsevad pere eest. Skandinaavias on sündivuse määra suudetud stabiliseerida eritingimuste loomisega noortele emadele, tugev ravikindlustussüsteem, kohakaaslusega töökohad, ning noortele peredele loodud hea rahaline toetus motiveerivad noori laste peale mõtlema.
(mitmiksünnid kunstlikul viljastamisel, laste arengu probleemid) Perekonna funktsioneerimist toetavate majanduslike võtete rakendamine (laste “kulukuse” vähendamine Kaudsed mõjutusvaldkonnad Kõik kaudselt perekonna elolu mõjutavad poliitikad, eelkõige haridus-, eluaseme-, tööhõive poliitika Rahalised toetused kui ühiskonna suhtumise väljendaja Sünnitoetus Igakuine lapsetoetus Hoiutoetus (alternatiiv avalikele teenustele) Ühekordsed eritoetused (koolitoetus, abiellumistoetus) Regulaarsed eritoetused (üksikvanema toetus, puudega lapse toetus) Vanemapalk (-hüvitis) Ülalpidamistoetus (alimendid, elatusraha) Emaduse toetamine rahvastikupoliitikas Ema ja isa koolitus Teenused (rasedate arstlik järelevalve, sünnitusabi, ema-väikelapse tervise kaitse) Rasedus- sünnituspuhkus koos toetuste maksmisega Töötavale emale tööturule tagasipääsu kindlustamine (töökoha juriidiline
annaabi.ee 
