Johannes Semper (1892-1970) • Kirjanik, kes on viljelenud kõiki kirjanduse põhiliike • Oli ajakirja Looming toimetaja • 1917. aastal tuli Semper lipniku auastmes Eestisse, lülitus kiiresti kirjanduslikku ja ühiskondlikku ellu • Okupatsiooni alguses oli ta ENSV haridusminister, … • 1917 - Esimene luulekogu “Pierrot“, selle järjeks oli „Jäljed Liival“ • Semperi luule ja proosa paistsid silma vormikindlusega, proosa terase psühholoogilise eritluse poolest. • Avaldas Semper ka mitmeid reisikirju, oli viljakas tõlkija ning on vahendanud rohkesti prantsuse kirjanduse klassikast. August Jakobson (1904-1963) • eesti kirjanik, riigi- ja ühiskonnategelane • Algne nimi oli Augusti Jakobson • Pärit töölisperekonnast • Õppis Pärnu Ühisgümnaasiumis, hiljem Tartu Ülikoolis • 1939 - valiti Eesti Kirjanikkude Liidu esimeheks … • Kirjutanud romaane, lühiproosakogumikke, muinasjutukogusid,
On isegi küsimus, kas nad ei ole nihutanud autori sisulisi kavatsusi armastuspsühholoogialt rahvusekriitikale. Kui aga seda ei ole ja autor on eeskätt tahtnud ikkagi iseloomustada eestlast rahvuslasena, siis kunstlikkude võtete rakendus tõuseb veel kõrgemale aktiivsusastmele. Kogu eelnenud vaatluse tulemusi võiks lähemalt kontakti viia . H. Tammsaare loomingu laadiga ja teha siit mõningaid iseloomustavaid järeldusi. Kuid see oleks teostatav üksikasjalisema ning laiema eritluse kaudu. Kunstlik (ehk plaanitsetud) võte pole piiratud ainult teatud võimalustega. Paistab, et selle teostamiseks on tühjendamatult teid, ja mida võimelisem autor, seda rohkem võimalusi. Artistliku nähtusena ta on autori arengu taseme üheks tunnuseks, kuigi mitte kõige olulisemaks. Ühtlasi võib juhtuda, et mingi plaanitsetud ehitusvõte saab liiga aktiivseks ja nihutab esialgse loomingukavatsuse teisele pinnale. Võrreldes eesti romaani
annaabi.ee 
