Õigusteadusest saab kõneleda seoses Rooma riigi õiguskorra kujunemisega. Rooma õigusteatudust iseloomustab eelkõige selle ratsionaalsus. Ajalooliselt kuulub õigusteatudse tekkimie III eKr. Just siis formeerus antiikne jurisprudents. 3. Jurisprudentsist väärtusjurisprudentsini. Juristi peamistetegevusvaldkondade kaasajale omaseid jooned kujunesid V ja VI sajandil pKr. Rooma õigusteaduses ei olnud seadustel eritilist rolli. Seega võib rääkida õigusteadlaste arvamusest kui õiguse allikast. Rooma õigusteadusel on järgnevad arenguetapid: eelklassikalile, varaklassikaline, kõrgklassikaline ja hilisklassikaline. Eelklassikalist perioodi Rooma õigusteaduses iseloomustab huvi olulisemate reguleerimisvaldkondade vastu. Arenes õigusteaduse õpetamine. Varaklassikalisel perioodidel saab rääkida juba koolkondade tekkimisest. Augustuse ajal oli kaks kuulsat juristi Labeo ja Capito
said toorainet, hea finantssektor. Prantsusmaa saavutused varasel industrialiseerumisel (nt C. Chappe semafor)- Chappe- 1792 mehhaaniline telegraaf. Märkide ja koodide abil sõnumite edastamine. Lisaks sellele siidi kangasteljed, raua tootmine ja klooriga valgendamine. Tootmise mehhaniseerumine. Mehhaanilised kangasteljed, ketrus- ja kudumismasinjad. Üks inimene sai tehtud 200 inimese töö. Tekstiilitööstus, mäekaevandamine. Masinate kasutamine ei vajanud eritilist väljaõpet, tööle said asuda pm suvalised inimesed tänavalt. Mida suurem oli masin, seda suurem oli ka tema effektiivsus. Kivisöe roll. leidus Inglimaal väga palju ning oli palju palju odavam kui puit Metallurgia areng (Abraham Darby, Bessemeri konverter ja selle tähtsus). Darby võttis raua tootmises kasutusele koksi, mis oli mitte puusöega vaid kivisöega kuumutamisel saadud pidi. 18.saj esimene raudsild(terasest). 19.saj tõi murrangu