teist liigituse liiget, kuna ei ole teada, mis keelne on sõnaraamat. Toodud näite puhul on eksitud ka liigitamise aluse reegli vastu, kuna kolm esimest liigituse liiget on liigitatud keelelise tunnuse alusel, viimane aga temaatilise tunnuse järgi. Korrektne liigitus on järgmine: "Raamaturiiulil on eestikeelsed, inglisekeelsed ja venekeelsed raamatud." 4. reegel: Liigituses ei tohi esineda hüppeid. Antud reegel tähendab seda, et ühes ja samas liigituses ei tohi esineda eritasemelisi liigitusi. Seetõttu on ebakorrektne järgmine liigitus: "Loodus jaguneb: loomariik, taimeriik ja mineraalid." Muudame sama näite korrektseks liigituseks: "Loodus jaguneb: elus- ja eluta loodus. Elusloodus jaguneb: loomariik ja taimeriik. Eluta looduse moodustavad: mineraalid, metallid, energeetilised maavarad jm.". Kõnesolevat reeglit on käsitletud kui nõuet, mille kohaselt liigitus peab olema pidev, mis sisuliselt sedasama tähendabki. 7
Seoste konkreetne teostusviis oleneb valitud andmebaasitehnoloogiast. Traditsiooniliselt levinuimas relatsioonilises andmebaasis on eri liiki andmed eri tabelites ja omavahel seotud võtmeveergude abil. Veidi lihtsustatuna seisneb meetod ühe mõiste ja mitme seda tähistava termini esitamiseks selles, et mõistetel on numbrid, ja iga termini juures näidatakse temaga tähistatava mõiste number (joonis 16.1). Relatsioonilise andmebaasi tegemiseks on olemas lugematu hulk eritasemelisi tööriistu, ja midagi samal põhimõttel töötavat saab 124 Terminoloogia Joonis 16.1. Relatsioonilise andmebaasi lihtsustatud näide. Mõistetabelis on mõiste kohta käivad andmed (siin ainult määratlus), terminita- belis termini kohta käivad andmed (siin ainult termini väliskuju ise ja keelekood). Tabelid on omavahel seotud mõistenumbri kaudu.
annaabi.ee 
