Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"eritarbimise" - 3 õppematerjali

Elektrirajatiste projekteerimine I - II
148
pdf

Elektrirajatiste projekteerimine I - II

Kogutarbimine 54500 70700 96300 ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi SISSEJUHATUS 12 1.4.4 Prognoosimine puuduliku informatsiooni tingimustes Sageli, eriti madalamatel pingenivoodel, puuduvad vajalikud statistilised andmed ja ka eritarbimise näitajad. Üheks võimaluseks on sel juhul kasu- tada analoogiliste piirkondade eritarbimise näitajaid või näiteks naaber- maade vastavaid näitajaid (leitavad kirjandusest). Kui puuduvad ka andmed ning prognoosid majade, suvilate, töötajate jne arvu kohta, võib kasutada moodust, kus tarbimise prognoos leitakse kas- vutempo alusel: Wn = W0 × (1 + a ) n (1.1) kus Wn – elektritarbimise prognoos n-ks aastaks

Energeetika → Elektrivõrgud
100 allalaadimist
Maaelamute sisekliima-ehitusfüüsika ja energiasääst I
232
pdf

Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I

gaaside heitmeid, ehk tuleb lähtuda summaarsest primaarenergiakulust. Ainult kütteenergia netovajadusele keskenduda ei tohi. See loob energiatõhusast hoonest vildaka pildi ja tervik jääb saavutamata. Hea sisekliima peab olema saavutatud väikese primaarenergia kuluga. Seetõttu on käesolevas uuringus hoonete energiatõhususmeetmete väljatöötamisel lähtutud eesmärgist saavutada teatud summaarne kaalutud energia eritarbimise tase ehk teatud energia- tõhususklass. Teatud energiasäästuprotsendi arvutamisel on lähtutud elamu ehitusjärgsest olukorrast. Etapi kaupa renoveerides on iga järgneva investeeringu tegemise motivatsioon väiksem ja head lõpptulemust ei pruugigi saavutada. Erinevate renoveerimislahenduste üksikkomponentide mõju uurimiseks on iga uue arvutusvariandi korral on muudetud ainult ühte energiatõhususe komponenti (näiteks ainult

Ehitus → Ehitiste renoveerimine
98 allalaadimist
Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga
638
pdf

Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga

1,1 l/(m2·d) (st. hälve 0,35 l/(m2·d)), vt. Joonis 11.6 vasakul. Tallinna Tehnikaülikoolis 2005–2008. a. 75 korterelamus läbiviidud uuringu alusel oli sooja vee tarbimine 1,5 l/(m2·d). Võrreldes varasemate uuringutega ((~2 l/(m2·d): Toode & Kõiv 2005, Kõiv & Toode 2006), Tabel 11.1 on veetarbimine vähenemas. Tabel 11.1 Sooja vee eritarbimise (ruutmeetri kohta) muutus Eesti korterelamutes aastatel 1999–2009. Sooja vee eritarbimine, l/(m2·d) Kõiv & Toode 2006 (Mustamäe korterelamud) Praegune uuring

Ehitus → Ehitusfüüsika
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun