Stiltonit (Brie ja Stiltoni juustu). Jätame välja taimeda ja loomade nimetused sest neid see ei puuduta. Põhiosas jääb samaks ka rahvaste ja keelte nimetuste õigekiri (eesti keel, läti rahvas). Kõigepealt tuleks teha vahet mis on nimetus ja mis on nimi .Siinkohal Autor toob välja et osadel kaupadel on ainult nimetused, nt mahe majonees, paprikavorst aga osadele on pandud nimed, nt (õlu) Kuus Kannu, (sinep) Eesti Kange. Sellest tuleb välja et nime eritabki nimetusest suur algustäht.Nimetus näitab tavaliselt seda milest on see toode tehtud , missugune ta välja näeb või milleks teda kasutatakse.Need sõnad mis näitavad koostist ,milleks teda kasutatakse ,valmistusviisi,kuju jne kirjutatatkase nagu üldsõnu väikese tähega . Nt tordipulber, millele on maitseks lisatud rummi, on rummitordipulber, mitte tordipulber Rummi. Tavaliselt kaubale nime pannes tuleks silmaspidada et eestipäranemall ütleb seda et
läheb märkamatult üle täiskasvanu praktiliseks tegevuseks. L. Võgotski- mäng sünnib siis, kui lapsel tekivad realiseerimatud soovid. Mäng ongi soovide täitumine, kuid mitte mõne üksiku soovi, vaid üldistatud tundmuste väljendus, sest laps reageerib emotsionaalselt täiskasvanu käitumisele ja täiskasvanu autoriteet on lapse jaoks väga tähtis. Laps mängib, ise sealjuures mängu motiive teadvustamata. See eritabki mängu tööst ja teistest tegevustest. Mängus õpib laps toimima mängulises plaanis. Võimalikuks saab see alates neljandast eluaastast, mil olulisemaks muutub mängulise toimingu sisu, reaalne toiming ise jääb tahaplaanile. Seega toimub siin esmakordselt optilise ja mõistelise välja omavaheline lahknemine. 4-5 aastaste laste mänge iseloomustab sõnaline tähistamine. Võgotski märgib, et mängus laps opereerib esemetest eraldatud mõistetega, kuid need mõisted ei ole
annaabi.ee 
