KSÜLOFON Esitlust valmistasid: Diana Lanevskaja ja Anastasia Ossadtšaja KSÜLOFON Ksülofon on löökpill. Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36–42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Kaasaegsed ksülofonid puidust Heli tekitatakse klülofonipulgakestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone.
mittehäälestatavate löökpillide kõige madalama kõlaga instrument. Suurel trummil on kas üks või mõlemad pooled nahaga kaetud. Mängitakse viltpealise nuiaga. Rock-ansamblite trummikomplektis mängitakse suurt trummi jalaga pedaalile vajutades, see omakorda paneb liikuma nuia. Orkestrite suure trummi kõige tavalisem mõõt on 32". Komplektide suure trummi kõige tavalisemad mõõdud on 20", 22", 24". Ksülofon Tavaliselt on ta trapetsikujuline. See koosneb erisuurustest ristkülikulistest puitklotsidest. Puitklotse on 36-42. Need on kindlas järjestuses harilikult neljas reas kinnitatud õlgpalmikule. Heli tekitatakse lusikataoliste puitkepikestega vastu klotsi lüües. Ksülofonile on iseloomulik lühike kustuv heli, pikemad helid saavutatakse tremologa. Heli ulatus on c1-c4. Pill on pärit Aasiast, Euroopas sai tuntuks 15. sajandil. Nüüdisajal valmistatakse ka klaviatuurikujulisi ksülofone.
- aknad- ümarkaar või nelinurk ''Pimedad''- komberdavad inimesed, kirik suur kõrv -poolsambad( kaunistus vastu maja, dooria, joonia, korintos ''Las Meninas''- Hispaania keeles nägime, mitu tasandit -RUSTIKA- erinevad korrused laotud erisuurustest kividest BAROKK- 16.saj lõpp- 18.saj Peeter Paul Rubens-haamlane (alumine väga raskepärane) Säravad värvid, lopsakad kehad Kujutavkunst: Katoliiklus + Absolutism Kapitalism + ''Isabella Brandt''- mees ja naine istumas, paksu jalaga mees,
annaabi.ee 
