Ristiusk Hetkel kõige kiiremini kasvav usk, kuigi vaimulike arv väheneb. Võib liigitada erinevate religioonide rühma: · Maailmausundid religioonid, mille järgijaskond on arvuliselt maailmas esikohal ja levinud kõikidel kontinentidel. Kõige rohkem järgijaid. · Misjonireligioon · Abrahamlikud usundid · Monoteistlik usund, kuigi neile on ette heidetud erinevate jumalate kummardamist. (Maarjakultus näiteks) Rahvausund ei tee sellistel teoloogilistel eristustel vahet. · Rajatud religioonid on olnud üks ajalooline isik, kes rajas. Misjon: misjonimeetod võib olla ususõda (arvasid ise, et selline sõda oli jumala tahe; tänapäeval seda enam ei lubata, sest läheb vastu põhimõtetega; vaid äärmuslased arvavad siiani sedasi) Mani juudi..., eeskujuks oli apostel Paulus, Mani on kristliku misjoni otsene mõju. Õpetus kolmainsusest eristab kirstlust teistest monoteistlikest usunditest. Samuti on seal oluline idee: inkarnatsioon (NB
2) Kristlus kui pildireligioon: piltide suur tähtsus kristluse kujunemises ja arengus. 3) Kristlus kui visioonikultuur: nägemuste ja unenägude suur tähtsus keskaja kristlikus kultuuris. Kokkuvõte 1990. aastatel humanitaarteadustes toimunud nn. visuaalne pööre tõstis ka kultuuriajaloos küsimuse möödaniku visuaalsest keskkonnast ja visuaalsetest allikatest üheks põhiküsimuseks. Visuaalkultuuri ajalugu on lubanud ümber hinnata senise kunstiajaloo, mis on põhinenud esteetilistel eristustel, s.t. mingite visuaalsete teoste eristamisel ülejäänud visuaalsest keskkonnast. `Kunst' pole enam enesestmõistetav mõiste, vaid on ise ajaloolise uurimistöö objekt. Suur huvi mineviku visuaalkultuuri vastu on kindlasti seotud ka visuaalse teabe plahvatusliku kasvuga viimaste kümnendite Lääne ühiskondades: see on tõstnud teadlikkust visuaalse keskkonna olulisusest. Materiaalse kultuuri ajalugu 2000. aastate alguses hakati humanitaarteadustes rääkima materiaalsest
annaabi.ee 
